Miks investorid põgenevad?

Artikkel

- Uudised
- 13. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks investorid põgenevad?
Fisheri renomee varises pihuks ja põrmuks. Sama saatus tabas ka praeguse aja oraakleid, kes toetasid madalaid intressimäärasid, soodsaid laenutingimusi ja tuletisväärtpabereid - kõike seda, mille süüks pannakse praegust ülemaailmset börsikriisi.
Nad on tuginenud turu tasakaalu teooriale, mille järgi on turg suurepärane isekorralduv süsteem, mida hoiavad tasakaalus majanduse fundamentaalnäitajad. Selle teooria järgi langetavad investorid väärtpabereid ostes ja müües ratsionaalseid otsuseid.
Kuid paljude majandusteadlaste sõnul ei ole tasakaaluteooria abil võimalik seletada ei 1929. aasta ega ka 2008. aasta börsikrahhe. Pigem tekib ebakindlatel aegadel kombinatsioon usaldamatusest, kartusest riske võtta ning loomulikust inimlikust ellujäämisinstinktist.
"See on vallandanud üldise usaldamatuse," ütles Prantsusmaa kriisiuurimiskeskuse International Crisis Watch teadusdirektor Thierry Libaert AFP-le.
Pariisi konsultatsioonifirma Equancy majandusteadlane Robert Zarader ütles, et paljude investorite jaoks on finantssektorist saanud kardetud Pandora laegas, mille sisu on tundmatu ja ohtlik.
"Investorid ei suuda hinnata riske, sest paljud pangad on seotud omavaheliste tehingutega, mida pole suudetud lahti harutada," rääkis Zarader. "Suurte kriiside ajal mängib irratsionaalsus väga suurt rolli. "
Šveitsi föderaalses tehnoloogiainstituudis äririskide õppetooli juhtiv Didier Sornette ütles, et Darwini teooriates kirjeldatud karjainstinkt pole ilmtingimata irratsionaalne. "Naabrite tegevust jälgides võib saada olulist infot ellujäämiseks," ütles ta.
Tema sõnul toob turuosaliste, analüütikute ja fondijuhtide koondumine kaasa ohtliku, vaid ühel ideel põhineva kultuuri.
"Analüütikute ja fondijuhtide seas on karjainstinkt väga oluline, esiteks väljendub see info kogumises. Teisalt on kindlam olla üks ekslikus karjas, kui jääda üksi, tehes samas õigeid otsuseid," ütles Didier.
Teisalt rõhutavad eksperdid, et turuosaliste käitumist mõjutab ka sotsiaalne taust.
Rühmadesse koondunud investorite hulgas levivad kuulujutud ja liiguvad e-kirjad, mille abil nad koordineerivad oma tegevust. See aga võib krooniliselt ebastabiilsel turul kaasa tuua doominoefekti.
Märtsis avaldas Prantsuse füüsik Jean-Philippe Bouchard kolleegidega Pariisi Capital Fund Managemendist uuringu, mis põrmustas idee, et börsid reageerivad uudistele, mis turu tasakaalu teooria järgi peaks olema üks põhifaktoreid.
Aktsiate kohta avaldatud info ei kergitanud hindu ega toonud kaasa ka hinnakõikumisi. Tegelikkus oli sootuks vastupidine: uudiste järel muutus aktsia volatiilsus hoopis väiksemaks.
Autor: Villu Päärt
Hetkel kuum