Töötukassa toetust vajas rekordarv inimesi

Kokku maksti eelmisel aastal töötuskindlustushüvitisi 90,4 miljonit krooni. Kui mullu oli aastaga uusi töötuskindlustushüvitisi saajaid 6500, siis tänavu kolme esimese kvartaliga on see arv jõudnud juba 9000-ni.

"Ma arvan, et numbrite kasv kindlasti katastroofi ei näita, sest umbes paar aastat tegutses Eesti tööjõuturg absoluutse tööhõivemäära tingimustes," arvas Elcoteq Tallinna personalijuht Ülle Matt. "See tähendab, et tööpakkumisi oli palju rohkem kui töötegijaid," lisas ta.

Matt tõi välja, et praegugi võib tööturuameti koduleheküljelt leida vakantsete ametikohtade loetelu ning sellele lisanduvad vabad töökohad, millest tööturuametile pole teatatud.

"Töötuse osas sõltub edasine meie riiklikust ümberõppesüsteemist ning sellest, kui palju riik soovib või suudab toetada töötuks jäänute ümberõpet ja ka piirkonniti ümbersuunamist," ütles Matt.

Suurettevõtja Jüri Mõis ütles, et hoolimata kasvanud töötuskindlustushüvitistest Eestis tööpuudust ei ole. Tema sõnul on Eestis üle 700 000 töötegija ja töötukassa statistikanumbrid on väga väikesed. "Kui tööpuudus on alla 10 protsendi, siis on kõik korras," oli ettevõtja kindel.

"Ettevõtted reageerivad n-ö üle ning kärbivad personali etteruttavalt - st halbadele aegadele omaselt hakatakse käituma juba enne seda, kui konkreetsed probleemid ja raskused on kohale jõudnud," sõnas töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga.

Ta lootis siiski, et järgmisel aastal pöörab majandus tõusuteele ning majandusministeeriumi prognoos lubab, et nii hõivatute arv kui ka tööpuuduse määr peaksid lähiaastatel püsima stabiilsel tasemel. "See peaks tagama olukorra, kus tööpuudus hüppeliselt ei kasva," sõnas Taliga.

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul näitab registreeritud töötute arvu kasv seda, et inimesed on hakanud end töö kaotamise järel sagedamini töötuna arvele võtma ja otsivad uue töö leidmiseks tuge.

"Keerulistel aegadel ei tohi tööandja raskuste korral pead liiva alla peita, vaid peab olukorda karmilt hindama," soovitas Maripuu ettevõtjatele. "Ma leian, et toimiv ettevõte tublide spetsialistidega on kasulik kõikidele osapooltele," lisas ta.

ABB Balti riikide juht Bo Henrikssoni sõnul on nemad tööpuuduse leevendamisse andnud olulise panuse, kuna ettevõte annab tööd juba rohkem kui 1100 inimesele. "Ehkki tööjõupuudus pole enam nii terav kui 2007. aastal, mil korraldasime miljon krooni maksma läinud värbamiskampaania, on headest töötajatest alati puudus," sõnas Henriksson, kelle sõnul on nad tänavu tööle võtnud 100 inimest.