Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Normast saamas rahatehas

Tõnis Oja 22. oktoober 2008, 00:00

Kui kümmekond aastat tagasi tunti Normat peamiselt plekist mänguasjade tootjana, siis nüüd turvavööde tootjana võib praeguste tendentside jätkudes kunagist Eesti tööstuse lipulaeva peagi nimetada vaata et finantsasutuseks.

Esmaspäeval üllatas Norma analüütikuid 73protsendilise kasvuga ning ka käivet suudeti küllaltki rasketes oludes kasvatada 15 protsendi võrra.

Suuremale osale analüütikutest on aga kahe silma vahele jäämas fakt (tõele au andes osutas ka minu tähelepanu sellele Delovoje Vedomostist finantstoimetaja Dmitri Fokin), et finantstulude osatähtsus Norma kasumis kasvab pidevalt.

Swedbanki poolt pakutud aastakasumi numbri on Norma juba üheksa esimese kuuga ületanud, aga eelseisev kvartal tuleb kindlasti raske, millele viitas eilses Äripäevas ka Norma juhatuse esimees Peep Siimon. Igal juhul on finantstulu osatähtsuse suurenemine Norma kasumis peaaegu kindel ning LHV prognooside täitumise moodustavad need veerandi ning Hansapank Marketsi stsenaariumi kohaselt enam kui kolmandiku selle aasta puhaskasumist.

Siin võiks tuua paralleeli tööstuskonglomeraadi General Electricuga, mille finantsüksuse kasum on viimastel aastatel moodustanud umbes poole kontserni kogukasumist.

Finantstulusid on võimaldanud Normal kasvatada suur, et mitte öelda väga suur raha hulk bilansis, mis ulatus kolmanda kvartali lõpu seisuga 557,5 miljoni kroonini. Suurem osa sellest läheb turvaseadmete tootja suuromaniku Autolivi finantsdivisjoni käsutuse, kes on need edasi paigutanud peamiselt lühiajalistele tähtajalistele hoiustele.

Liiga suur raha osatähtsus ettevõttes on ära pahandanud suuremad fondiinvestorid, kes suvel toimunud aktsionäride üldkoosoleku eel nõudsid dividendide neljakordistamist 19,56 kroonini aktsia kohta (Norma on juba aastaid maksnud omanikutulu viis krooni aktsia kohta) ning kümnendiku aktsiate tagasiostmist hinnaga 133 krooni aktsia, mis tähendas tol ajal aktsia turuhinnaga võrreldes pea sajaprotsendilist preemiat.

Tegemist oli ilmselt pretsedendiga Eesti väärtpaberituru ajaloos ning harukordne oli see isegi maailmapraktikas. Tavaliselt on aktsionäride üldkoosolekutel fondide esindajad ettevõtte juhatusega ühel meelel. Väikeaktsionäride õiguste eest võitlevad peamiselt üksikud prominentsed investorid (Carl Icahn või Kerk Kirkorian USAs, Soomes on taoliseks aktiivseks väikeinvestoriks majanduskonsultant Georg Jauhiainen). Loomulikult lükkas ettevõte juhtkond fondijuhtide ettepanekud tagasi.

Kindlasti on investoritel suurel määral õigus. Üle poole miljardi krooni suurune rahahulk bilansis on ilmselt suurevõitu olukorras, kus ettevõtte turuväärtus on vaid 888 miljonit krooni. Samas tekitab praegustes keerulistes tingimustes suur rahapuhver ettevõtte suhtes mõningase kindlustunde.

Mis saab edasi? Juba on õhus märke, et fondid kavatsevad avaldada Normale taas survet, et suurem osa rahast jagataks aktsionäridele. Spekuleeritakse ka võimalusega, et Autoliv teeb ülevõtmispakkumise kõikide aktsiate omandamiseks. Norma arvel oleva rahaga saaks väikeaktsionäridele tänase hinnaga maksta koguni 25 protsenti preemiat. Võrreldes paljude teiste Tallinna börsi aktsiatega, on Norma aktsia hinnalangus protsentuaalselt muidugi tühine, aga sellele vaatamata pole aktsia hind nii madal olnud pea kuus aastat. Kui Autoliv tõesti tahab Norma täielikult üle võtta, siis paremat aega selleks ilmselt niipea ei tule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing