Tuumaenergia päästab maailma?

Tuumaelektrijaamadest eraldub nende töötsükli käigus peaaegu olematu kogus süsinikdioksiidi, kuid jaamade ehitus on ülikallis ning keskkonnakaitsjad väidavad, et sama raha saaks paremini kasutada taastuvenergeetika arendamiseks.

Kuid energiat tarbitakse maailmas üha rohkem. See viib kõrgemale ka fossiilkütuste hinnad ning seega peavad riigid igal juhul tuumaenergeetika omaks võtma, seisab Prantsusmaa tuumaenergiaagentuuri äsja avaldatud raportis, mis pakub välja kolm tulevikustsenaariumi, kirjutas New Scientist.

Esimesel juhul õnnestub vajaduste katmiseks suures osas kasutada taastuvenergiat ning õnnestub leida tehnoloogilised lahendused CO2 kinnipüüdmiseks. Avalikkuse suhtumine tuumaenergiasse on negatiivne: maailmas asendatakse vananenud tuumareaktoreid uute ja võimsamatega, kuid uusi jaamu ei ehitata.

Agentuuri hinnangul kasvaks sellisel juhul kogu maailma tuumaenergia tootmisvõimsus praeguselt 370 gigavatilt 2050. aastaks 580 gigavatile.

Teise stsenaariumi järgi ei suuda taastuvenergeetika täita talle pandud lootusi ning kasvavaid energiavajadusi tuleb katta tuumaenergia abil. Sel juhul oleks 2050. aastal maailma tuumaelektrijaamade koguvõimsus 1400 gigavatti, mis kataks umbes 12,5% ennustatavast energianõudlusest.

Kolmandaks võivad riigid üldse loobuda tuumaenergiast, kuid seda peab agentuur vähetõenäoliseks, sest vaevalt suudavad muud tootmisviisid kasvavat nõudlust katta.

Prantsuse uuringufirma Cambridge Energy Research Associates energeetikaekspert Fabien Roques peab 1400 gigavati stsenaariumi ebarealistlikuks, sest uute jaamade ehitustempo on väga aeglane.

"Pudelikaelade tõttu, mis on praegu tuumajaamade põhikomponentide tootmises, ei ole tõenäoline, et tuumajaamade koguvõimsus aastal 2030 ületaks reaalselt 680 gigavatti," ütles ta.

Keskkonnakaitsjad on teatanud, et on raporti suhtes kõhkleval seisukohal. Suurbritannia organisatsiooni Friends of the Earth energiavaldkonna esindaja Neil Crumpton ütles, et valitsuse kava asendada olemasolevad tuumajaamad uue põlvkonna omadega ei rahulda rohkem kui kümnendikku riigi energiavajadusest.

"Sealt edasiminek võtab aastakümneid," lisas ta. "Süsinikuemissioonide kärpimiseks tuleb kiiresti midagi ette võtta, kuid tuumaenergeetikasse raha loopimine läheb kalliks ja on ohtlik."

Samas on paljud riigid asunud uurima võimalusi tuumaenergeetikasse investeerimiseks.

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peadirektor Mohamed ElBaradei ütles, et vähemalt 50 riiki on agentuurile teada andnud, et nad kaaluvad tuumaenergeetika kasutuselevõttu. Näiteks on nende riikide seas Türgi, Egiptus, Vietnam ja Nigeeria.

Hiina kavatseb tuumaenergia tootmisvõimsust aastaks 2020 viiekordistada, sama perioodi jooksul kavatseb Venemaa tuumaenergia tootmist suurendada kaks korda.

Autor: Villu Päärt