Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pakkumised korteriturul languses

Kairi Teesalu 27. oktoober 2008, 00:00

Alates suve keskpaigast on mitmes Eesti linnas eluasemeturul müügipakkumiste arv hakanud sujuvalt langema, olles kahanenud sõltuvalt linnast kuni paarikümne protsendi võrra.

Võrreldes pakkumiste arvu tipphetkega on Tallinna korterite pakkumiste arv tänavu juunist kukkunud 8 protsendi võrra. Tartus on langenud sama näitaja 20 protsendi võrra eelmise aasta juuliga võrreldes.

Narvas ja Pärnus olulisi muutusi viimase poolaasta jooksul aset leidnud ei ole ning jätkuvalt on pakkumiste hulk väga lähedal oma kõrgpunktile.

Paarikümneprotsendiline pakkumiste arvu kukkumine on toimunud ka mitmes väikelinnas.

Müügipakkumiste arvu languse põhjuseid on mitu. Esiteks on osa varaomanikke loobunud segases turuolukorras oma kodu vahetamisest ning otsustanud jääda elama olemasolevale pinnale. Selle otsuse taga võib olla üldine ebakindlus majanduskeskonna suhtes või raskused uue potentsiaalse kodu finantseerimisel.

Pangad on ju järsult laenutingimusi karmistanud - tõusnud on nii intressimäärad kui ka nõutav omafinantseering. Seda ebakindlustunnet võimendab tugevalt ka viimastel kuudel avalikkuse ette jõudnud koondamisteated, mistõttu püüavad perekonnad lisakohustuste võtmist vältida.

Loomulikult mõjub ka totaalne segadus maailma finantsturgudel.

Teiseks on nii mõnigi, kunagi spekulatiivsel eesmärgil vara soetanud ning hinnalanguse ajal paaniliselt ostetud vara müüa püüdnud isik leidnud uue lahenduse. Selleks võib olla kas või vara väljaüürimine, mis vähemalt osaliselt katab ostuks võetud laenu kuumakse.

Samuti võtab see omanikult kohustuse tasuda tühja korteri eest kommunaalmakseid.

Pakkumiste arvu statistikas võib olla sees küll ka väikene viga, kuna pakkumiste arvud on tuletatud suuremate kinnisvaraportaalide pakkumiste arvust.

Tõenäoliselt on teatud hulk väiksemaid kinnisvarabüroosid lihtsalt loobunud oma kuulutuste eksponeerimisest. See maht on aga kogupakkumiste arvu jälgides siiski väike, kuna internetiportaalid on esimene valik iga büroo jaoks ning neist loobutakse sisuliselt alles siis, kui firma hakkab tegevust lõpetama.

Kindlasti ei tasu pakkumiste arvu langusest lugeda välja, et nüüdseks on hinnalangus läbi, sest konkurents müüjate vahel on läinud väiksemaks. Loomulikult iga pakkumise vähenemisega väheneb ka konkurents müüjate vahel, kuid raskendatud laenuvõimalused ja siiski jätkuvalt suur pakkumiste arv viitavad pigem sellele, et nii mõneski ülehinnatud piirkonnas on endiselt oodata hinnakorrektsiooni.

Seda enam, et tehingute arvud on paljudes regioonides langenud enneolematult madalale tasemele, mis sisuliselt tähendab, et igale müügisolevale elamispinnale on varasemast väiksem arv reaalseid ostjaid.

Ometi ei ole põhjust pakkumiste arvu kahanemist alahinnata - tegemist on esimese kaua negatiivse taustaga olnud trendijoonega, mis on hakanud vastupidises suunas liikuma.

Tõnu Toomaprk, www.adaur.ee kinnisvaraspetsialist
Ise ma ei ole müügipakkumisi jälginud. Kasutan allikana portaali kv.ee. Seal läks ka vahepeal tõepoolest pakkumiste arv alla, aga põhjus oli selles, et portaal otsustas võlglased välja visata. Nüüd pakkumiste arv taas vaikselt tõuseb. Portaali andmed on seetõttu alati ebausaldusväärsed. Tean ise näidet, kus üks korter oli müügipakkumistes 16 korda, üles panduna erinevate maaklerite poolt.

Pakkumiste arv iseenesest on oluline näitaja. Ostja tahab korteri ostmisel alternatiive uurida. Kui alternatiive on palju, käib ta neid vaatamas ja mõtleb rohkem. Müüja peab rohketest pakkumistest esile tõusmiseks hinda alla laskma. Siis on ta otsingumootorites esimeste seas. Hind on esmane näitaja, alles seejärel vaadatakse teisi andmeid. Seega, pakkumiste arvu vähenemisel oleks igal juhul ka surve hindade alanemisele.

Kv.ee statistika näitab aga, et aasta tagasi oli eluasemeturul Eestis 18 000 pakkumist, praegu on 22 000 müügipakkumist. Et pakkumiste vähenemine hakkaks korterite hinda mõjutama, peab pakkumiste arv üksjagu alla tulema - 10% oleks vähe, 20% oleks ka vähe.

Praegu mõjutab hindu eelkõige see, kui palju pangad kinnisvaraturule laenu annavad ja kui palju seeläbi tehinguid tehakse.

Maia Daljajev, Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud vanemmaakler
Väga olulist pakkumismahtude vähenemist meie märganud ei ole. Müügiapkkumiste hulgast on kadunud ja kadumas vaid objektid, mille müügiga omanikul pole kiire. Samuti olematu likviidsusega objektid, näiteks poolikud ehk lõpuni väljaehitamata korterid ning majad, samuti maatükid.

Müügipakkumiste vähenemine on oluline indikaator - ostjatel jääb valikut vähemaks ja turgu saavad dikteerida rohkem müüjad. Praegu pole aga pakkumiste vähenemist sel määral, et see kuidagi kinnisvaraturgu mõjutaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing