Bussijuhtide palk lõhub streigirahu

Aasta tagasi tõusis meediastaariks transpordi- ja teetöötajate ametiühingu (ETTA) juht Peep Peterson. Tema esindas bussijuhtide võitlust tööandjatega, et ka bussijuht saaks riigi üldisest majandustõusust osa suureneva palga näol.

Detsembris saadigi kokkuleppele ja vahetult enne jõule plaanitud bussijuhtide streik jäi ära. Tunnustust kogus ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes ilmus üldtöökokkuleppe allkirjastamisele ja lubas selle lisa neljas punktis parandada ühistranspordi korraldamist ja rahastamist. Tänavu sügisel selgus, et osapooled olid kokku leppinud asjades, mida täita ei suudeta.

ETTA ootas, kuni statistikaamet avaldas esimese poolaasta palgastatistika ja lähetas seejärel Autoettevõtete Liidule (AEL) kirja, milles andis teada järgmise aasta miinimumtunnitariifid transpordisektoris.

Nimelt oli üldtöökokkuleppes kirja pandud, et transpordisektori põhipalga alammäärade arvutamisel võetakse aluseks 75% statistikaameti avaldatud I ja II kvartali keskmisest palgast.

Ametiühingu arvutuste järgi saaksid bussijuhid ning remondi oskus-töölised järgmisel aastal palka 9616 krooni kuus. Autoettevõtete Liidu (AEL) tegevjuht Villem Tori tunnistab Eesti keskmise palga prognoosiga möödapanekut.

"Meie prognoosi kohaselt oleks transpordisektori palga kasv 2009. aastal võinud olla 5-7%, kuid arvestades statistikaameti I ja II kvartali keskmise palga andmeid, kujuneks palga kasvuks 26%," möönab ta.

Ametiühingute pakutud miinimumpalgast palju suurem on Tori kinnitusel ka bussijuhtide väljateenitav palk. Pakutud miinimumtariifide korral kujuneks bussijuhi palgaks tegelikult 14 000-15 000 krooni kuus, kuna vastavalt miinimumtariifidele lisanduvad põhipalgale lisatasud - õhtuse töö, öise töö, ületundide, riiklike pühade ja nädalavahetuse töö eest. Lisaks tulevad ettevõtte pakutavad motivatsioonitasud.

Tori kinnitab, et muutunud majanduse olukord ei anna transpordiettevõtetele optimismiks mingisugust põhjust. Riigikogu ei ole vastu võtnud 2009. aasta eelarvet ja seega pole selgunud täielikult riiklike toetuste määr ning maksupoliitika järgmiseks aastaks.

Ettevõtjad kaaluvad veomahtude vähendamist ja personali koondamist, et hoida kokku tegevuskulusid. Seetõttu saatiski AEL vastuseks ETTA teatatud palganumbritele, et läbirääkimisi ei alustata enne, kui riigikogu on vastu võtnud 2009. aasta eelarve ning selged on riiklike toetuste määrad ja maksupoliitika (kas tõstetakse näiteks kütuseaktsiisi) järgmiseks aastaks. "Ilmselt ei saa meie venitamisega nõustuda," ei ole aga Peterson AELi pakutuga nõus.

AEL siunab riigi tegematajätmisi. Kui AEL ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita, siis viitavad nad ka riigile, kes on jätnud üldtöökokkuleppe lisa kõik lubadused täitmata.

AELi president Rein Siim kirjutab ETTA-le saadetud kirjas: "Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pole teinud midagi selleks, et hea tahte avalduses deklareeritu teoks saaks. Vedajatele pole loodud sellist majanduskeskkonda, mis tagaks neile võrdsed võimalused ja ellujäämise konkurentsi tingimustes. Selle tulemusena muutub äärmiselt raskeks töövõtjatele väärilise palga maksmine ."

AELi sõitjateveo spetsialist Ivo Volt väidab: "See lisa oli paber, mille pärast me selle üldtöökokkuleppe üldse alla kirjutasime. Seda lepingut ei oleks ilma selle lisata tulnud," kinnitab Volt.

Lisas lepiti muu hulgas kokku, et riigihanke konkurssidel saavad osaleda vaid ettevõtted, kes täidavad üldtöökokkuleppe nõudeid, ühistranspordi toetuste planeerimisel hakatakse rakendama hinnaindeksit, AEL ja ETTA kaasatakse riigieelarve koostamise protsessi.

Ministeerium ei ole nõus AELi süüdistustega ja teede- ning raudteeosakonna juhataja Ain Tatter väidab, et kõik lubadused on ministeerium täitnud. Süüdistuste peale kostab Tatter, et kahetsusväärselt ei ole AEL ise pidanud vajalikuks järgida deklaratsiooniga võetud ainukest ja kõige vähem jõupingutusi eeldavat kokkulepet - teha MKMiga koostööd, mis rajaneb vastastikusel usaldusel.

Oma osa saab AELilt ka ametiühing, kes ei olevat täitnud juba hea tahte lisa esimest punkti. See punkt näeb ette, et majandusraskustesse sattunud ettevõttega astutakse läbirääkimistesse. Tori räägib, et käis ühe ettevõtte puhul ka ise kohal. "Kui isegi töötajad olid nõus, et nende palk natuke väheneb töökohtade säilimise nimel, siis ametiühing oli väga jäik. Polnud kuskil head tahet," nendib Tori.

Järgmise aasta palgaküsimustes on Peterson siiski kompromissivalmis. Ilmselt on ametiühinguski mõistetud, et statistika järgi paika pandud miinimumtariifid ei ole praeguses majandusolukorras reaalsed täita.

"Majanduse olukord on muutunud ja valemi rakendamine käib tööandjatele tõenäoliselt üle jõu," ütleb Peterson ja lisab, et ETTA on teatanud valmisolekust palgaarvutusvalemid siiski üle vaadata. Ainult riigieelarve vastuvõtmist ei taha ETTA ära oodata.

Samas tunnistab Tori, et palgaläbirääkimiste alustamiseks saab AELi juhtkonnale volitused anda vaid üldkogu, mis toimub alles novembri lõpus. "Karta on, et me palgaläbirääkimiste alustamiseks volitusi ei saa, sest kõigi majandusseis on nii kehv," nendib Tori.

Peterson märgib, et kui läbirääkimiste alustamiseks lahendust ei leidu, siis kaalutakse ka kohtu- või streigitee jalge alla võtmist. Eelnevalt lubab ta küll veel rääkida minister Partsiga, kuidas streik transpordisektorile mõjuks ja kas on mõistlikumaid lahendusi.

Ain Tatteri sõnul ei ole autojuhtide streik reaalne, kuna AELil puudub sisuliselt kaubaveo ettevõtjatest ja ETTA-l autojuhtidest liikmeskond. Vähesed üksikliikmed ei moodusta aktsioonivõimelist kollektiivi. Bussijuhtide streik mõjutaks aga peamiselt reisijaid ja bussijuhte endid, kellel jääb streikimise ajal saamata töötasu.

Tatter ütleb ka, et tööõigusest lähtuvalt ei saa ministeerium sekkuda kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistesse ning tööandjad ja ametiühing peavad mõistlikud lahendused streigi ärahoidmiseks ise leidma. "Ministeerium väga loodab, et sotsiaalpartnerid lahendavad oma eriarvamused läbirääkimiste teel," resümeerib Tatter.

Tallinna Autobussikoondisel on sõlmitud oma kollektiivleping, mis kehtib 1. juunist 2008 kuni järgmise aasta 31. detsembrini.

Meil on need tariifid juba saavutatud ja sellepärast uued tariifid meie ettevõtet oluliselt ei mõjuta. Meie bussijuhtide tunnipalgamäärad on kõrgemad.

Loomulikult tuleb Autoettevõtete Liidul (AEL) ametiühinguga läbi rääkida, mitte oodata streikide alustamist.

Oleme AELi liige ja anname kindlasti oma volitused kõneluste alustamiseks. TAK on AELi liikmena alati ka ise palgaläbirääkimistest osa võtnud.

Praeguste tulude juures ei ole sellist tunnitasu võimalik maksta. Näiteks on normtundidega keskmine palk Tartu linnaliinidel juba praegu üle 11 000 krooni.

Kui peaksime hakkama maksma palka pakutud tariifide (busijuhtidele ning remondi-oskustöölistele 57,58 krooni tunnis, lihtoskustöölistele 44,61 krooni tunnis) järgi, siis see tähendaks meeletut palgakulu kasvu, mida tellija ei suuda meile kompenseerida.

Uued tariifid tooksid aastas umbes 40 miljonit kulusid juurde. See tähendaks piletihindade tõusu ja omavalitsustele dotatsioonide suurenemist.

Vaadates praegust seisu, siis probleeme võiks see tekitada autojuhtidega, kes töötavad liinil Eesti-Euroopa-Eesti. Sel suunal on veohinnad nii alla aetud, et makstes autojuhtidele ka lubatud päevarahasid, on brutotöötasu osakaal enam-vähem nõutavas piiris.

Autojuhid, kes töötavad Eestis, saavad meil juba praegu oluliselt kõrgemat töötasu. Sama käib ka autojuhtide kohta, kes töötavad Euroopa sisevedudel.

Arvan, et meie ettevõte saab uute tariifidega hakkama. Samas, eeldades uute miinimumtariifide käivitumist ja maksuameti hoolikat tööd, võib sellel olla ka veoturgu korrastav efekt. Nüüd, kus vedajaid firmasid on palju, on ka töötasude maksmine küsitav - makstakse miinimumpalka ning lisaks päevarahasid. Miinimumi tõustes võib see aga tähendada mõnede firmade sulgemist. Veoturule oleks sel tervendav mõju.

Meie ettevõte ei ole Autoettevõtete Liidu liige. Palga teemad ei ole siiani meie ettevõttes ka probleeme tekitanud.

Üldtöökokkuleppe lisas oli kirjas, et meid kaasatakse eelarve protsessi. Mitte keegi ei ole meile riigieelarve läbirääkimistele kutseid saatnud.

Riigihangete osas oli kokkulepe, et hankel osaleja peab maksma üldtöökokkuleppe järgi ettenähtud töötasusid. Riigihangete amet keelas aga maavalitsustel ära sellise nõudmise esitamise.

Kokkulepitud hinnaindeks tõepoolest tehti, aga seda ei kasutata. Ei ole tehtud avaliku liiniveo lepinguid, kus hinnaindeksi kasutamine oleks sees.

Indeksi mõte oli selles, et kulud on teada ja selle järgi arvutatakse igal aastal bussivedajale makstava liinikilomeetri uus hind. Kuid seda ei tehta. Maavalitsused ei saagi seda teha, sest nad ei tea, kui palju nad järgmisel aastal riigilt bussitranspordi dotatsioonideks raha saavad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on 11. detsembril 2007 allkirjastatud ühisdeklaratsiooniga võetud kohustused täitnud ja vastupidise väitmine on pahatahtlik laim.

Kummalisena mõjub AELi süüdistus, et neid pole kaasatud riigieelarve koostamise protsessi, sh eelarves planeeritud toetus olevat ebapiisav jms. Samas sai bussitoetus 2009. aasta riigieelarves ühe kõige märkimisväärsema kasvu (26%), ulatudes 339 miljoni kroonini. Sisuliselt on see summa, mille ka AEL ise on eksperthinnanguna välja käinud.

Samuti on MKM täitnud teised ühisdeklaratsioonis fikseeritud kohustused. MKM on koostanud maavalitsustele täitmiseks ühtse riigihangete dokumentatsiooni koos avaliku teenindamise lepingu vormiga. Seal on sees AELi ja ETTAga kooskõlastatult nii palga alammäärade, töö- ja puhkeaja nõuete käsitlus kui ka ühistranspordi hinnaindeksi rakendamise põhimõtted.

Meile teadaolevalt on maavalitsused, kes 2008. aastal on välja kuulutanud või kuulutamas uut riigihanget, kasutanud etteantud dokumentatsiooni näidiseid. AELil pole mingit alust prognoosida maavalitsuste eest nende sätete täitmise realistlikkust - vedajad on tulnud hankele ja sõlminud avaliku teenindamise lepingu etteantud tingimustel ja kui maavalitsus tellijana endale võetud kohustusi ei täida, siis pole ka vedajal sundi lepingut täita.

MKM on täitnud ka neljanda ühisdeklaratsiooniga võetud kohustuse - valitsus on esitanud riigikogule MKMi ettevalmistatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu.