Miljonid dollarid ootavad leiutajat

Villu Päärt 30. oktoober 2008, 00:00

Aga kuidas oleks 30 miljoniga? Leiuta maandur, mis jõuab Kuu pinnale - sellega on võimalik osaleda konkursil X Prize.

Need mõlemad summad kahvatuvad aga 75 miljoni dollari kõrval, mille on välja pannud Ameerika heategevusorganisatsioon Found Animals, mille taga on kirurg Gary Michelson, kel õnnestus rikkaks saada mitmete seljakirurgias kasutatavate vahendite leiutajana, kirjutas New Scientist.

Mida selle raha võitmiseks teha tuleb? Leiutada meetod, mis takistab kassidel ja koertel tiineks jäämise.

Keeruliseks muudab ülesande aga see, et vahend peab olema manustatav ühekordselt ja see peab looma muutma steriilseks ilma kirurgilise sekkumiseta. Samuti peab vahend sobima nii emastele kui ka isastele loomadele, nii kassidele kui ka koertele.

Preemiasumma on jagatud kahte ossa: 50 miljonit dollarit võib saada lootustandvate uurimistulemuste eest, täiendav 25 miljonit lisandub, kui toode on valmis.

Kuid kas sellist ühekordset steriliseerivat vahendit on võimalik üldse luua? Süstides loomadele erinevaid kemikaale ja hormoone, on seda korduvalt üritatud, kuid tolku pole olnud. Hiljuti teatasid India teadlased, et nad on saanud häid tulemusi, süstides kaltsiumkloriidi isasloomade munanditesse, kuid emasloomadel see mõistagi ei toimi.

Teine võimalus on luua midagi vaktsiinilaadset, mis stimuleerib autoimmuunse reaktsiooni looma enda sperma- või munarakkude vastu. Koerte puhul on selline vaktsiin andnud ka tulemusi, kuid vaktsiini toime kestis vaid pool aastat.

Metsloomadele on püütud teha viirusena levivaid tiinusevastaseid vaktsiine, ent Austraalia teadlased tegid 2001. aastal sellise viiruse loomise käigus valmis hoopis surmavalt ohtliku viirustüve.

Seega tuleb auhinna võitmiseks välja mõelda täiesti uudne lahendus. Võimalik, et see on näiteks geeniteraapia, kus rakud hakkavad andma teatud signaale, mis ei luba loomal tiineks jääda või siis pannakse rakud tootma RNAd, mis lülitab välja geenid, mis on vajalikud munarakkude või sperma tootmiseks.

New Scinentisti bioloogiatoimetaja Michael Le Page näeb aga siin ohtu. Kui lahendus leitakse, siis kindlasti on seda võimalik kohandada ka inimestele kasutamiseks.

Sundsteriliseerimine pole maailmas mitte väga ammune minevik, seega võiks sellise beebipilli kasutamine viia tõsiste kuritarvitusteni, mille käigus inimesi kerge vaevaga steriilseks muudetakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:48
Otsi:

Ava täpsem otsing