Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Automüüjate TOP

Signe Sillasoo 12. november 2008, 00:00

Liisingutingimuste karmistumine ja teadmatus tuleviku eest pole ka kasutatud autode müüki puutumata jätnud. Võrreldes 2007. aastaga on müügimaht vähenenud ligi 15 protsenti.

Sügiseti, pärast aasta kõige edukamat kuud augustit, näitab kasutatud autode müük A2-Autowelti esindaja Raul Kiviranna sõnul alati langustrendi. Samas oli Veho Eesti juhataja Urmas Kariku sõnul september jällegi nende aasta parim kuu. Kokku müüdi 133 kasutatud autot ja samas tempost jätkati oktoobri teise pooleni, mil müügis toimus mõningane langus.

Üldiselt on järelturul aga autode müük vähenenud peaaegu veerandi võrra ja midagi head ei tõota ka jõulukuu. Kariku sõnul on mõnes sektoris autode müük suures mahus seiskunud, seda näiteks automüügiplatsidel. Esindused, kes annavad garantii, müüvad tema sõnul ikka edasi, küll tagasihoidlikumalt, sest majanduskriisist tingitud langus ei jäta neidki puutumata.

Kiviranna sõnul majanduse langus klientide eelistusi suurt muutnud pole. "Eelistatakse ikka väiksemaid ja ökonoomsemaid autosid. Paljud soovivad oma kallid autod meile müüa ja vastu võtta odavamad, et vähendada oma suuri liisingumakseid," lisas Karik.

Automarkide osas kummagi ettevõtte esindaja sõnul mingeid kindlaid eelistusi turul välja ei ole kujunenud, küll aga on vähenenud luksusautode müük.

"Neid on paljud liisingufirmad võlglaste käest ka ära võtnud ja need seisavad müügiplatsidel," nentis Karik. Samas on Kiviranna sõnul klientide seas ka hulk varakaid ostjaid, kes investeerivad oma vaba raha just kallimatesse sõidukitesse, nende turvalisusesse ja mugavusse.

Autode järelturu hinnad on Kiviranna sõnul samuti mõnevõrra langenud. Madalamaks on muutunud ka sisseostetavate vahetusautode hinnad, kuna uue auto ostul tuuakse nüüd tagasi üle 50 protsendi kasutatud autodest, selgitas Karik. Veel mõnda aega tagasi oli see protsent 30. "Kui vanasti müüdi oma vana auto ise vaheltkasuga maha, siis nüüd tahetakse see kohe autofirmas uue vastu vahetada, sest kasutatud autode müük ei ole enam nii lihtne," selgitas Karik.

Kiviranna sõnul pole märgata tendentsi, et kasutatud autod praeguste kehvemate müüginäitajate juures suuremas koguses ja pikemaks ajaks platsile seisma jääksid. "Keskmiselt pakume kohapeal 120 kindla ajaloo ja õige läbisõiduga autot, kuid kuna meil ei ole kohustust autosid juurde osta, kui müük on väiksem, siis meil probleemi pole. Ostame täpselt nii palju juurde, kui eeldame, et suudame ära müüa," toonitas ta.

Välismaalt Eestisse toodavate autode hulk on samuti ettevõtte esindajate sõnul vähenenud, sest kõikjal Euroopas on uute autode müük oluliselt vähenenud.

"Veho kasutatud autode müügile aitab palju kaasa Venemaa turg, kuigi ka seal on majanduskriis kahjuks oma töö teinud ja kogused on oluliselt vähenenud," lisas Karik.

Uue aasta suhtes Kivirand ja Karik pessimistlikud pole. Müüginumbrid jäävad Kariku sõnul ilmselt 2007. ja 2008. aasta tasemele, mil keskmiselt on müüdud 1300 autot.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2007. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2006. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2007. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2007. aastal, selle kasv võrreldes 2006. aastaga, maksueelne kasum 2007. aastal, kasumi kasv võrreldes 2006. aastaga, rentaablus aastal 2007 ja omakapitali tootlikkus aastal 2007.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui andmed jõuavad õigel ajal Äripäeva, ent ettevõtet TOPis ei ole: ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal; puudusid mõned finantsnäitajad edetabelisse pääsemise eelduseks.

Eelmise aasta tulemuste põhjal automüüjate edetabeli tippu tõusnud Scania Eesti ASi tegevjuhil Janno Karul on järgmise aasta suhtes tagasihoidlikud ootused, kasvu ei plaanita ja majandustulemusi prognoositakse kesisemateks.

Scania Eesti ASi käive kasvas eelmisel aastal üle-eelmisega võrreldes 1,67 korda. Suure hüppe tegi ka kasum, kasvades 56 753 000 kroonini. 2007. aasta heade tulemuste ja 60-protsendilise veokite müügi kasvu taga on ettevõtte juhi Janno Karu hinnangul hea ning ökonoomne toode ja lai teenindusvõrk nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Ettevõtte käive kasvas eelmisel aastal 1,67 korda. Mis selle taga on?

2007. aasta oli erandlikult hea aasta, eriti veokimüügis. Veokitootjad ei suutnud nii palju toota, kui oli turgudel nõudlust. Sealjuures kasvas Scania müük oluliselt rohkem, kui oli üldine turu kasv. Raskeveokite koguturg kasvas 20%, Scania veokite müük seejuures 60%. Selleks oli mitu põhjust.

Esiteks, toote eelised. Meil on väga hea toode, mille vastupidavust ja juhisõbralikkust on kliendid kõrgelt hinnanud. Samuti on ta ökonoomseima kütusekuluga veok, mis kasvavate kütusehindade perioodil on eriti oluline. Meil on võimalik uued keskkonnanormid Euro 4 ja Euro 5 täita ilma lisaaineta ja sellega seotud kulude ja ebamugavusteta, mida enamik konkurente ei suuda pakkuda. Teiseks põhjuseks on lai teenindusvõrk. Praegu suudame pakkuda Eesti klientidele laialdasemat tuge ja mitmekülgseid teenuseid nii siin kui ka mujal Euroopas.

Kasum kasvas eelmisel aastal jõudsalt. Mis selle taga on?

Eks eelkõige oli see seotud meie ärimahu olulise kasvuga. Suutsime oluliselt parandada efektiivsust nii teeninduses kui ka müügis. Samuti ei arvestatud dividende, mistõttu ei olnud ka tulumaksu maksmise vajadust, nagu 2006. aastal.

Millised on kolm olulisemat sündmust ettevõtte arengus viimase aasta jooksul?

Oleme terve aasta olnud kindlalt turuliider, mis on suureks tunnustuseks klientide poolt meie meeskonnale. Teiseks oleme klientide paremaks ja kiiremaks teenindamiseks 2008. aasta jooksul avanud teeninduse ja laiendanud ka Tallinna ja Tartu teeninduskeskust. Kolmandaks oleme turule toonud Euro 5 lisaainevaba veoki.

Kas ettevõtte majandustulemused on sel aastal planeeritud eelarves?

Võib öelda, et oleme siiski eelarvest maas, kuna selle tegemisel ei olnud alust ennustada sellist raskeveoki turu vähenemist.

Milliste teguritega ja mõjudega arvestate enda ettevõtte järgmise aasta eelarvet tehes?

Veokiturg kukub järgmisel aastal veelgi ja saab olema tõenäoliselt poole väiksem kui 2007. aastal. Kuna tulubaas väheneb, tuleb ka kulusid kokku hoida. Toimub teatav muutus kliendibaasis.

Mida on teie ettevõtte teinud selleks, et ka järgmisel aastal oma valdkonnas edukas olla?

Oleme viimasel kahel aastal oluliselt laiendanud oma teenindusvõrku ja pakutavate teenuste valikut, et klient saaks meilt senisest komplekssemat tuge. Pakume näiteks Scania liisingut ja Scania kindlustust. Oleme seetõttu kliendile senisest veelgi ligemal, et mõista tema vajadusi ning neile kiirelt vastata. Toome turule mõningaid tooteuuendusi.

Millist muutust planeerite käibes 2009. aastal võrreldes selle aastaga?

Käive väheneb, täpsemaid prognoose ei ole võimalik kahjuks väljastada.

Kas ja kuidas muutub keskmine palk Teie ettevõttes 2009. aastal? Mis muutuse põhjustavad?

Meie palgatase on uuringute järgi olnud sektoris üks kõrgemaid, katsume seda säilitada praegusel tasemel. Palkate tõstmine ei ole praegu põhjendatud.

Kas ja kuidas muutub töötajate arv teie ettevõttes 2009. aastal? Mis muutuse põhjustavad?

Töötajate arv jääb samaks.

Milliseid investeeringuid ja mis mahus plaanite ettevõttesse 2009. aastal? Kuidas muutub investeeringute maht võrreldes 2007. ja 2008. aastaga?

Uute investeeringute maht 2009. aastal ilmselt väheneb, kuna uusi teeninduskeskuseid peale Narva avamist kohe ei lisandu.

Müüjad üritavad lattu seisma jäänud sõidukid kiirelt maha müüa Möödunud aasta detsembrikuus alguse saanud langustrend Eesti autoturu müüginäitajates on nüüdseks tiksunud pea aastapäevad ja uute sõidukite registreerimisstatistikat eelnevate perioodidega kõrvutades saaks lähimaid paralleele tõmmata üle-eelmise, 2006. aastaga.

Veel 2007. ja 2008. aasta vahetusel, kus üle õige mitme aasta müügigraafik esmakordselt jõnksu sisse tegi ja turg detsembrikuus 6-protsendilist tagasiminekut näitas, oli õhkkond suhteliselt optimistlik. Autofirmade juhid rääkisid küll müügi aeglustumisest, kuid valdavalt planeeriti 2008. aasta turu tõusuks 5-10%, millest lähtuvalt ka oma ettevõtete äriplaanid tehti. Meie tusameelne talv pidi paari-kolme kuu pärast asenduma uut lootust toova kevadega ning sellega koos iga-aastaselt kaasneva aprilli-maikuuse hüppega automüügis. Loomulikult telliti tehastest hoogsalt sõidukeid toodangusse, et klientide kannatust mitte proovile panna.

Müük oli aga jätkuvalt kui kännu taga kinni, ei kasvanud nõudlus kevadel, ei läinud lahedamaks ka suvel ning nüüd, kui sügis on oma teise poolde jõudnud, pole enam kahtlust, et paremad päevad on automüügimaailmas mõneks ajaks läbi saanud. Pangad, kes veel aastapäevad tagasi lahkelt laene ja liisinguid poolväevõimuga klientidele pakkusid, on nüüdseks teise äärmusse liikunud. Ka igati kobedate klientide, kes pikki aastaid korraliku kundena pangasuhet hoidnud, liisingutaotlused vaadatakse laenukomitees erilise hoolikusega läbi.

Pank tahab täpselt teada, kellega laenusoovija firma bisnist teeb, kes on partnerid ja ega nad jumalapärast makseraskustes või teel sinnapoole ei ole. See on omakorda viinud olukorrani, kus umbes pooled potentsiaalsed autoostjad, kes on lootnud oma ostu rahastada laenurahaga, jäävad nii-öelda jalameheks. Liisinguga autosoetamise on suurele osale klientidest teinud raskemaks esmase sissemakse piiri nihutamine pikalt püsinud10 protsendilt ülespoole - ühed tahavad nüüd hinnast kohe 20 protsenti peo peale, teised rohkemgi. Peaasi, et saaks riskid võimalikult efektiivsemalt maandatud.

Halva üllatuse osaliseks saavad ka kliendid, kes lootnud oma väljavalitud uue auto esimese sissemakse teha senise sõidukiga. Pruugitud autode hinnad on kõvasti allapoole langenud ning autoomaniku nägemus oma hoole ja armastusega peetud sõiduki väärtusest on üldjuhul hulka optimistlikum kui see rahanumber, mida automüüja välja pakub.

Kõigest hoolimata on just praegu ja lähitulevikus parim aeg uue sõiduvahendi soetamiseks. Miks? Enamik siinseid automüüjaid on oma lao planeerimisel lähtunud 2008. aasta alguses mitte veel ebareaalsena tundunud "kerge kasvu prognoosidest". Seetõttu võib eeldada, et automüüja laos on mõnevõrra enam sõidukeid, kui neid praeguse müügitempo juures olema peaks. Mingil ajal muutub ebanormaalselt suure lao pidamine finantsiliselt koormavaks, mistõttu tuleb ladu rohkem või vähem drastiliste meetmetega vähendada, et kapital sellelt kätte saada.

Kui veel viimase paari aasta jooksul on üle pea kasvanud ladu õnnestunud maha ärida lähiriikidesse, eriti Venemaale, kus turg kuni viimaste aegadeni väga reibaste sammudega trepist üles kihutanud, siis nüüdseks pole majandusolukord idapiiri taga just kõige roosilisem ja lisaautod kedagi enam ei huvita.

Seesama "laolikvideerimine" ongi autofirmadel lähinädalate ja -kuude üheks suurimaks prioriteediks ja väljakutseks. Kui liigsest laost lahti saadud ning seda edaspidi reaalse müügi tasemel hoitud, pole vajadust ka pidevate "hullude päevade" pidamiseks. Mõistagi on autokaubanduses nii nagu muudes majandusharudes kestmajäämiseks otsustava tähtsusega kulude kärpimine. Päris kindlasti minnakse turundus- ja müügikulude kallale ning paraku on vägagi võimalik, et tööjõuturule siseneb lähiajal üksjagu võimekaid müügimehi, kelle leivaviil väheneva müügiga autofirmades kipub õhukeseks jääma.

Milline väljavaade on Eesti autoturul lähiaastateks? 2009. aastaks kahjuks olulist paranemist näha ei ole, tõenäolisem stsenaarium on turu jätkuv kahanemine. Aasta jooksul võib turg kahaneda 10-15% võrra. Goldman Sachsi hiljuti avaldatud ennustus räägib müügi kasvule pöördumisest alles 2011. aastal. Ida-Euroopale ennustatakse 2010. aastaks 2,3miljonilist tükimüüki tänavuseks prognoositava 2,9 miljoni valguses.

Sel aastal on majanduses toimunud drastilised muutused nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Sellest tulenevalt naasevad inimesed tagasi mõistlike kulutamismustrite juurde, säästetakse rohkem ning otsitakse lahendusi, mis on tõhusad ning optimaalsed. Turu muutus kajastub ka uute sõidukite müügis, ja seda ennekõike sõiduautode segmendis.

Tarbeautode segment ei ole esialgu nii tugevat langust tunnetanud ning see võib olla mõneti arusaamatu. Tarbe- ning sõiduautode puhul on tegemist kahe põhimõtteliselt erineva segmendiga, mille müügitulemuste muutuse kiirus seoses turul toimuvaga on erinev. Tarbesõidukite puhul on tegemist töövahendiga, mis aitab kaasa ettevõtte tulemustele, sõiduauto on aga rohkem eratarbija kuluallikas, võttes kodusest eelarvest märgatava tüki või tuntava kulu ettevõtte eelarvest. Uues turuolukorras on lihtsam hoida kokku selle pealt, mis on valikuline ega too sisse.

Tarbesõidukite müük ei ole veel sõiduautode langusega kaasa läinud. Pigem näeme naasmist normaaltaseme juurde kui langust, sest 2007. aasta tarbesõidukite müügitase oli kahtlemata erandlik. Tarbimise langedes väheneb loomulikult ka kaupade veo vajadus, mis omakorda mõjutab tarbesõidukite müüki. Praegu on siiski vaid vihjeid turu muutuste kohta, mis saavad selgemaks järgneval aastal.

Praegu on meil võimalik olla tunnistajaks turu kainenemisele, kus võetakse taas kasutusele "tervislikud" äritavad, nii meie kliendid kui ka liisingufirmad on muutunud ettevaatlikumaks ning kaalutlevamaks. Viimase kümne aasta jooksul, mil märksõnaks on olnud pidev kasv, on olnud lihtne unustada, et kasumi tagavad väiksed kulud ja suured sissetulekud. Nüüd, kui sissetulekute kasv on taandunud, on ka kulude kokkuhoiul suurem tähelepanu ning järskude turumuutuste käigus tunduvad ka kulude vähendamiseks tehtud laiaulatuslikud muudatused dramaatilisemad.

Tulevikku vaadates on siiski selge, et teetranspordi osakaal jätkab endiselt kasvamist. Maailmas on üha enam inimesi, kes vajavad kaupu ning seda suudab pakkuda kõige paindlikum transpordiliik, milleks on endiselt maanteetransport.

Siiski ei tasu praegusest ebastabiilsest olukorrast mööda vaadata, kus mõju avaldavad nii finantskriis kui ka ebakindlad aktsiaturud. 2009. aasta on kindlasti raske mitmele ettevõttele ja mitte ainult transpordi valdkonnas. Samal ajal ei tohi unustada ettevõtte eesmärke ja vajadust kohaneda praegu toimuvate muutustega.

Just seetõttu avab Volvo Estonia OÜ novembris kaks uut keskust. Volvo laiendab oma teenindusvõrgustikku ja avab uue keskuse Pärnumaal Sauga alevikus ning kolib Tallinna keskuse logistiliselt paremasse asukohta Rae tehnopargis.

Tõhusus ja optimaalsed lahendused on uuteks tähtsateks märksõnadeks, kus kõik osapooled peavad ühtviisi pingutama. Olukorras, kus uute veokite müük hakkab langema, on siiski palju, mida võime oma klientide heaks teha. Tänapäeval, mil turgu mõjutavate tegurite muutust on võimatu prognoosida, on võimalik pakkuda lahendusi, mis aitavad transpordiettevõtjatel paremini teenust pakkuda - näiteks transpordi informatsioonisüsteemi Dynafleet paremaks aja planeerimiseks, veokijuhtide koolitust kütusesäästlikumaks sõitmiseks, õigete spetsifikatsioonidega veokeid õigeks tööks ning keskuste paremaid lahtiolekuaegu, laiemat teenindusvõrgustik ja palju muud. Uute teenuste, toodete ja keskuste abil on meie ülesanne jätkata kasumlikku kasvu koos klientidega.

United Motorsi Tallinna esinduse juht Toomas Pärna tunnistas, et selle aasta üheksa kuu võrdluses on näha impordi kasvu.

Üheksa kuu tulemuste põhjal täheldati BMWde sissetoomises kasvu umbes 12% ulatuses, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, augustis oli kasv isegi ligi 15%. Pärna sõnul võis statistikaameti andmetest nähtuv sõidukite impordi 52protsendiline kukkumine augustis olla tingitud kasutatud autode sisse toomise vähenemisest.

"Automüügi kõver on nagu kahe küüruga kaamel," vastas Pärna küsimusele, kuidas automüügi kõver aasta jooksul kulgeb ning millal on tõusu ja millal languse aeg. Tema sõnul võib esimest küüru täheldada märtsis-aprillis ning mai, juuni ja juuli langevad ning august-september on madalam. Teine küür hakkab tõusma septembris ning saavutab oma tipu oktoobris-novembris.

Tema sõnul on siseturul olukord, kus vanem auto vahetatakse uuema vastu ja kolme- kuni viieaastase auto omanik ostab päris uue. See omakorda on tekitanud ülepakkumise ja ajanud kasutatud autode turul hinnad alla.

Pärna nentis, et majanduslangus on avaldanud oma mõju just uute autode müügile. "Põhiküsimus on pankade käitumises, Eestis ostetakse 86% uutest autodest liisinguga. Kui pangad muutuvad raha väljaandmisel konservatiivsemaks, mõjutab see ka autoturgu, selles ei ole kahtlust."

Renault'd ja Daciat Eestisse toova ABC Motorsi tegevjuhi Martin Uudla sõnul ei ole majanduslangus ka neist mööda hiilinud, kuigi kokkuvõttes läheb ettevõttel hästi.

Uudla sõnul on automüügi numbrid näidanud tänavu eelmise aastaga võrreldes küll kahanemise trendi, kuid tulemustega ollakse kõigest hoolimata siiski rahul. Kui palju autode müük sel aastal täpselt vähenenud on, Uudla öelda ei osanud.

ABC Motors toob lisaks Renault'dele Eestisse ka siinsete elanike jaoks mõne võrra vähem tuntud kaubamärki Dacia. Küsimusele, kumb auto majanduskitsikuses tarbijatele rohkem meele ja rahakoti järele on, vastas tegevjuht, et endiselt on Renault Daciast populaarsem.

"Renault müüb paremini. Dacia häda on see, et tal ei ole mudelite valikut. Üsna pea peaks Dacia välja tulema uute mudelitega," rääkis ettevõtte juht ning lisas, et kvaliteedi ja hinna suhe on sellel sõidukil hästi paigas.

Millal automüüjate jaoks helgemad päevad tagasi tulevad, on praegu veel Uudla sõnul väga raske prognoosida. "Prognoosimine on üks tänamatu tegevus. Aga ma arvan, et enne 2009. aasta teist poolt midagi helgemaks küll ei lähe," märkis ABC Motorsi tegevjuht.

Mullu võitis automüüjate TOPi Catwees OÜ, kellele järgnesid Elke Auto AS ja Keil M.A OÜ. Praeguses TOPis on möödunud aastasest kolmikust alles vaid Elke Auto.

Esikoha võitnud Catweesi juhatuse esimees Margus Kangur pidas ettevõtte senise edu aluseks firma käibe suurt kasvu ja autoräri kasumi olulist tõusu. Häid aegu ja suurt käivet prognoosis ta ka eelmiseks aastaks. Loodetud 600 miljoni kroonist käivet täis ei saadud, lõplikuks summaks kujunes 588 miljonit krooni. Skeptiline oli Kangur eelmine aasta autode müüginumbri languse osas. Ettevõtte juht toonitas eelmisel aastal, et autode müüginumber võiks tõusta Eestis ligi 40 000 sõiduauto juurde, mis seaks Eesti teiste arenenud Euroopa riikidega samale pulgale. Selleni jõudmine on aga pikk protsess.

Teise koha sai möödunudaastases TOPis Toyota ja Lexuse müügiga tegelev Elke Auto.

Ettevõtte juhatuse esimees Riho Sepp kinnitas juba enne 2007. aasta lõppu, et tegemist oli neile väga eduka aastaga, kus müüdi ligi 200 autot rohkem kui 2006. aastal. Aastale tagasi vaadates tõdes ta, et palju on tehtud ära ka klientide lojaalsuse võitmiseks. Selleaastasesse automüügi kukkumisse Sepp toona ei uskunud, õigeks ei pidanud ta ka pidevaid hoiatusi krahhi eest ning juttu, et tarbimist tuleks oluliselt vähendada.

Kolmanda koha võitis mulluses tabelis veokimüüja Keil M.A.

Keil M.A juhatuse esimees Margus Mängel pidas 2006. aasta edu aluseks ehitusbuumi, mis soosis agarat veoautode müümist. Kõigil lihtsalt oli veoautosid vaja. Samuti toonitas ta, et veokiturg on majanduse liikumise suhtes väga tundlik ja langeb esimesena, kui majanduses peaks mingeid tagasilööke tulema. Üks sellistest aastatest oli tema sõnul 1998, mil müüdi vaid 120 autot. Nii keerulist aega tema sõnul loodetavasti siiski enam ei tule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing