Jae- ja hulgikaubanduse TOP

Olgugi et tarbijahinnaindeks on kasvanud statistikaameti andmeil aastaga 9,8%, jätkavad mitmete kaubagruppide hinnad langemist. Enim odavnesid oktoobris toidukaupade, alkohoolsete jookide ja tubaka ning majutuse ja mootorikütuse hinnad.

Et püsida tarbija jaoks atraktiivsena ja pakkuda kvaliteetset kaupa, on Rimi Eesti Food ASi formaadijuhi Andrija Lilleoja sõnul teinud kaupmehed mitmeid muudatusi juurdehindluses. "Praegu oleme olukorras, kus paljusid kaupu müüakse kasumit teenimata," tunnistab ta. Lilleoja sõnul on mitmeid aastaid kestnud toidukaupade hinnatõus viimastel kuudel järsult pidurdunud ning hakanud konkurentsivõitluse tulemusel langema. Praeguse seisuga müüakse tema sõnul paljusid toiduaineid 2005. aastaga samal hinnatasemel.

Prisma Peremarketi kaubandusdirektori Sari Hujaneni kinnitusel jälgivad tootjad ja tarnijad oma toodete hinnataset praegu väga hoolikalt. See on ka igati mõistetav, sest tarbijate käitumine on muutunud, oste tehes ollakse märksa ratsionaalsemad kui aasta tagasi.

"Tarbijad on senisest enam hakanud eelistama odava hinnaklassiga kaupu. Kui majanduse kõrgperioodil osteti rohkem delikatesstooteid ning näiteks tetrapakis piima, siis nüüd on tarbija pöördunud odavamate toidukaupade poole, eelistades kilepakis piima ja kauplusekettide omatooteid," selgitab Lilleoja.

Odava hinna tõttu läheb kaubakettide omatoodete müük Rimi esindaja sõnul jätkuvalt tõusvas joones. Näiteks on spetsiaalselt Rimi jaoks toodetava Balti Luxi kilepiima müük käesoleva aasta jaanuariga võrreldes kolmekordistunud.

Sari Hujaneni sõnul suunab praegune majandusseis inimesi ostma tarbe- ja garderoobikaupu rohkem hüpermarketitest, kus hinnatase soodsam kui eripoodides, kuid toodete kvaliteet siiski tagatud. "Eeldame, et lähiajal muutub ka kaupluse külastamise sagedus, sest tihedad poeskäigud on kokkuvõttes nii ostukorvi kui ka transpordi puhul kulukamad kui kord või kaks nädalas tehtavad suurpoodide külastused," lisab Hujanen.

Prisma Peremarketi esindaja hinnangul saab 2009. aasta peamiseks märksõnaks turu korrastumine. Kui viimase kahe aasta majanduskasvu faasis on väikepoodide arv kahanenud 18% pealt 7 protsendini, siis majanduslanguse ajal hoogustub väikepoodide arvu vähenemine veelgi, prognoosib Hujanen. Turule jäävad alles eelkõige need tegijad, kes omavad reaalseid oskusi ja kogemusi.

Hujaneni sõnul võib jaekaubanduse sektor järgmisel aastal küll kasvada, kuid seda peamiselt inflatsiooni tõttu. Mahud vähenevad tema kinnitusel märgatavalt. "Kuigi ennustame, et toidu müük jääb käesoleva aastaga üsna samale tasemele, eeldame ka märgatavat tarbekaupade müügi langust," lisab ta. Tervikuna langeb jaekaubandussektor tema hinnangul ligi 10%.

Lilleoja seevastu suuri tulevikuprognoose veel teha ei taha. "Eeldame, et mingeid suuri hinnakõikumisi lähiajal ei tule ning teeme kõik endast oleneva, et igapäevase toidukorvi põhilised tooted jääksid meie kliendi jaoks endiselt soodsaks," mainib ta.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte vastava valdkonna käive olema vähemalt 51% kogukäibest. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2007. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2006. aasta majandustulemuste põhjal käibelt suurimate ettevõtete andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2007. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2007. aastal, selle kasv võrreldes 2006. aastaga, maksueelne kasum 2007. aastal, kasumi kasv võrreldes 2006. aastaga, rentaablus aastal 2007 ja omakapitali tootlikkus aastal 2007.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui andmed jõuavad õigel ajal Äripäeva, ent ettevõtet TOPis ei ole: ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal; puudusid mõned finantsnäitajad edetabelisse pääsemise eelduseks.

Teist aastat jaekaubandusettevõtete tipus võidutseva A-Selver ASi tegevjuhi Iivi Saare sõnul on see aasta läinud väga hästi, avatud on kaheksa uut keskust ning laienemist plaanitakse ka Läti suunal.

A-Selver ASi käive kasvas eelmisel aastal üle-eelmisega võrreldes 1,28 korda, seega 2,9-lt ligi 3,7 miljardi kroonini. Ka ettevõtte kasum kasvas rekordiliselt - 212 miljoni kroonini.

Eelmise aasta edu aluseks peab ettevõtte tegevjuht Iivi Saar ulatuslikku laienemist. Kasvu innustas tema sõnul ka Selveri Köögi tootevaliku ja -mahu järjepidev suurenemine.

Kliendid võtsid toimunud uuendused Selveri juhi sõnul väga hästi vastu. Palju panustati möödunud aastal ka teeninduskvaliteedi tõstmisesse ja klienditeenindajate koolitamisse. Iivi Saare sõnul on see eesmärk ka lähiaastail.

2007. aasta oli kaubanduses väga hea aasta ning seetõttu olid edukad peaaegu kõik jaekaubandusettevõtted, kaasa arvatud Selver.

Oma mõju oli ka Selveri keti laienemisel, avasime eelmisel aastal kolm uut supermarketit. Samuti tegutsesid üha edukamalt varem avatud kauplused. Kasvu tõukas tagant ka Selveri Köögi tegevus, mille tooted on väga hästi vastu võetud ning mille toodangumaht on pidevalt suurenenud.

Kasuminäitajat mõjutasid samuti paljuski juba eelnimetatud tegurid. Selver on olnud hästi juhitud ja efektiivselt toimiv ettevõte, mis on stabiilselt arenenud ning laienenud viimaste aastatega üle-eestiliseks kindla kontseptsiooniga poeketiks, kus on hea koolituse saanud töötajad.

Sellest on kujunenud Selveri ajaloo suurim laienemisaasta - oleme avanud üle Eesti kaheksa uut kauplust. Mullu novembris avasime ka Selveri uue keskköögi Lasnamäel. Lisaks on viimase aasta jooksul käinud ettevalmistustööd Selveri kaupluste avamiseks Lätis.

Iga ettevõte arvestab oma plaanides ja tegevustes keskkonda, kus ta tegutseb. Eks Selvergi jälgib nii majanduses toimuvat kui ka tarbijate võimalusi ja vajadusi.

Börsiettevõttena ei saa me kahjuks täpsemalt kommenteerida majandustulemustega seonduvat.

Püüame olla edukad igal aastal - see on meil seni ka õnnestunud. Oleme pakkunud kliendile meeldivat ja hea valikuga ostukohta, kodumaise ketina oleme laienenud üle terve Eesti. Oleme pidevalt koolitanud oma töötajaid, mis ei jää tähelepanuta ka väljapoole ettevõtet - Selver on koolitussõbralikum organisatsioon 2008. aastal. Järgmisel aasta tulemusi mõjutab kindlasti positiivselt tänavu avatud kaheksa uue kaupluse lõplik käivitumine.

Jaekaubandusettevõtete TOP: Mullune võitja hoiab esikohta

Mullu võitis jaekaubanduse TOPi A-Selver AS, kes on sama edukas ka sel aastal. Topi teisele kohale tõusis ehitusmaterjalide müüja Ehitus Service OÜ ning kolmandale rõivaste, jalatsite, mänguasjade ja aksessuaaride müügiga tegelev Glasmir OÜ.

Jaekaubanduse TOPi esikoha võitnud A-Selver ASi toonase ostu- ja turundusdirektori, praeguse tegevjuhi Iivi Saare sõnul tõid möödunud aastal edu mitmed murrangulistel hetkedel tehtud õiged strateegilised valikud. Kui mitmete aastate eest murti Saare sõnul veel tõsiselt pead, kuidas saavutada kasumit, siis viimastel aastatel on ettevõttel läinud väga edukalt, poolaastaga suudeti teenida kasumit 78,1 miljonit krooni.

Edukaks ja õigeks otsuseks ning üks kasumi suurendajaid oli kindlasti ka Selveri keskköögi avamine. Oluliseks sammuks pidas Saar Selveri jaoks ka Tirsi keti ostmist Tartus, millega astuti suur samm Lõuna-Eestisse laienemisel. Suurt edu tõid ka kampaaniad, mis meelitasid poodidesse suurel hulgal ostjaid. Mõtteid mõlgutati toona Lätti laienemise üle, mille osas on suuremaid plaane tehtud ka käesoleval aastal.

Jaekaubandussektoris üldiselt toimus mullu aga suur hinnatõus.

Kõige rohkem, 10,1% kallinesid eelmisel aastal toidukaubad. Ka uueks aastaks prognoosisid Rimi Eesti Food ASi tegevdirektor Ruth Laatre ja Comarket ASi tegevdirektor Ando Nõupuu hindade tõusmist, seda vahemikus 5-15%. Importtoodete hindades väga suuri hinnahüppeid ei oodatud.

Kui ostjad hinnatõusust tingitult millestki loobuma peavad, siis esmajärjekorras on selleks luksuskaup, leidis A-Selver ASi toonane ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. Toidukaupadest võidakse tema sõnul hakata vähem ostma näiteks kallimaid sinke ja kala.

Konjunktuuriinstituudi põllumajandusturu uuringute sektori juhataja Pille Liivaauk tõdes, et suur raksakas hindade tõusus oli eelmise aasta samaks perioodiks juba ära käinud, ent ennustas eri kaubagruppides siiski mõningast hinnatõusu. Köögiviljade hinna kallinemist prognoosis Liivaauk eelmise aasta talveperioodiks. Hinnatõusu nägi ta ette ka piimatoodetele, eelkõige juustule ja rasvasematele piimatoodetele, mille üks põhjusi on teraviljahinnatõus.

Hulgikaubanduse TOPi esimesele kohale tõusis sel aastal spordikaupade jae- ja hulgimüügiga tegelev Jalajälg AS.

Äripäeva küsimustele keeldusid ettevõtte juhid kahjuks vastamast. Majandustulemused olid Nike tooteid maale toova Jalajälg ASil möödunud aastal väga head. Ettevõtte käive oli mullu 527 miljonit krooni. Kasumi suutis Jalajälg AS kasvatada 2007. aasta jooksul aga 71,6 miljoni kroonini.

Kasv on olnud märgatav, sest veel 2006. aastal oli ettevõte Äripäeva hulgikaubanduse TOPis 11. kohal, käibeks 399 miljonit ja kasumiks 34,8 miljonit krooni. Ka ettevõtte rentaablus on ligi neli protsenti kasvanud. Kui 2006. aastal oli ettevõtte rentaablus 8,7%, siis 2007. aastal oli see number juba 13,6%.

Eelmise aasta esimeses pooles tegi Adidase Põhjamaade regiooni uus juht Magnus Rylander suuri plaane Baltimaades turuosa suurendamiseks ja positsiooni parandamiseks. Eesmärgiks seati turuliidriks tõusmine. See aga tähendaks möödumist praegusest turuliidrist Nikest, kelle turuosa oli toona ja on ka praegu hinnanguliselt ligi 30%, Adidasel seevastu 20%. Praegu pole Adidas Niket edestada suutnud, olgugi, et viimaste aastate jooksul on oluliselt laienetud ja mitmeid uusi poode avatud.

Jalajälg ASi tegevjuht Rainer Tops kiitis Äripäevale toona oma suurima konkurendi ambitsioonikust, kuid lubas, et liidrikohta turul käest ei plaanita anda ja üritatakse jätkata endiselt juhtpositsioonil. Siiani on seda ka saavutatud.

Turuosa hoidmiseks lubas Tops, et Jalajälg AS jätkab jaemüüjatele endiselt heade lepingutingimuste pakkumist ning tavaostjale kauba atraktiivsel viisil pakkumist. Müügitegevuse toetuseks teeb AS Jalajälg koostööd näiteks Eesti Olümpiakomitee, Kergejõustikuliidu ja korvpalliklubiga Tartu Rock.

Jalajälg ASil on läinud siiani väga hästi. Turul hoiavad nad kindlalt liidripositsiooni, lähedale saab neile ainult Adidas. Numbriliselt on väga raske öelda, kui suur nende turuosa on, julgen prognoosida, et see võiks 40% kanti jääda.

Jalajälg ASi edukuse taga on kindlasti väga hea töö ja enda presenteerimine, seda nii kaupmeeste kui ka tavaostjate seas.

Tublid on nad olnud mõlemal rindel, nii enda toodete edukas müümises teistele kaupmeestele kui ka suures Sportlandi ketis.

Lähiajal nad enda liidripositsiooni kindlasti ei kaota, küll aga võib toimuda mõningaid korrektsioone turuosas. Kaubavalik on Nikel meiega võrreldes väga suur. Me pakume rohkem nišitooteid jooksu- ja tenniseharrastajatele. Nikel on jällegi väga suur lifestyle-toodete osa, mis müüb oluliselt rohkem kui spordikaup.

Hulgikaubandusettevõtete TOP: Silberauto võttis mullu võidu

Möödunud aastal võitis hulgikaubanduse topi Silberauto AS, teisele kohale tuli vanametalli müügi ja töötlemisega tegelev Hedron OÜ ning kolmandale kohale rehvide importimise ja hulgimüügiga tegelev Goodyear Dunlop Tires Baltic OÜ. Tänavusse esikolmikusse pole ükski eelpool nimetatud ettevõtetest püsima jäänud.

Esikoha võitnud Siberauto edestas tabelis olnud konkurente 2006. aasta väga hea käibega, mis oli ligi 4 miljardit krooni. Ka kasumit suutis ettevõte suurendada 233 miljoni kroonini.

Teisele kohale jäänud Hedroni käive oli mullu aga 1,3 miljardit ja kasum 81,2 miljonit krooni. Hästi läks ka Goodyear Dunlop TIres Baltic OÜ-l, kelle 2006. aasta müügitulu oli 445 miljonit ning kasum 47 miljonit.

Hulgikaubanduse TOPi võitnud Silberauto ASi omanik Väino Kaldoja pidas möödunud aastal edu aluseks kvaliteetse teenuse pakkumist.

Kaldoja kinnitas, et ettevõte saab olla edukas ainult siis, kui suudab pakkuda tooteid ja teenuseid, millega klient rahule jääb. Selle nimel nende meeskond töötanud on ja teeb seda ka edasi. Kaldoja märkis, et jätkusuutlikkuse ja edukuse ühed näitajaid on tema sõnul kindlasti ka eesmärgid. Silberautos oli ja on eesmärk number üks, kaks ja kolm kliendi rahulolu ning alles seejärel kasumi teenimine.

Kvaliteetse teeninduse pakkumiseks on Silberauto teinud Kaldoja sõnul suuri investeeringuid. Avati mitmeid uusi esindusi nii Eestis kui ka Leedus ning astuti samme teeninduse selgemaks ja läbipaistvamaks muutmise teel.

Nende ponnistuste tunnistuseks oli nelja miljardi kroonise käibe ületamine eelmise aasta kümne kuuga. Ettevõtte edu taga nägi Eesti meeste suusakoondise treener Mati Alaver tohutut professionaalsust ja pühendumust. Positiivselt oli ta ka meelestatud ettevõtte kasvu suhtes, mis võiks varsti jõuda kindlasti Eestist välja, vallutada teisedki Baltimaad ja miks mitte ka Euroopa turu.

Kokkuvõtlikult jätkas hulgikaubandus 2007. aasta jooksul aga kasvamist.

Väga edukas oli hulgimüügis möödunud aasta kolmas kvartal. Pärast seda pöördus majandus tasapisi langusesse, vähendades oluliselt ka hulgikaubanduse müügimahtusid.