Kisel: ajutine kvoot pole Eesti jaoks lahendus

Eile kirjutas ajaleht Financial Times, et ELi eesistujariik Prantsusmaa pakub Poolale ja teistele Ida-Euroopa riikidele kompromissi, et leevendada nende vastuseisu ELi kliima- ja energiapaketile.

EL tahab heitmekvootidega kauplemise süsteemi laiendada nii, et pärast 2013. aastat peaksid lisaks energiamahukatele tööstusettevõtetele ka kõik elektrienergia tootjad heitmekvoodi oksjonilt ostma. Eriti ägedalt on ELi plaani vastu sõdinud Poola, mis toodab lõviosa oma elektrist kivisöest.

Poola argument on, et majandus ei kannata nii järsku elektrienergia hinna tõusu lihtsalt välja. Ka Eestis tähendaks uus kauplemiskord põlevkivist toodetud elektrienergia hinna mitmekordistumist.

Nüüd on Prantsusmaa teinud ettepaneku, et riigid, kus üle 60% elektrienergiast toodetakse fossiilsetest kütustest, saaksid ajutiselt kuni poole vajaminevast kvoodist elektritootjatele tasuta anda. Poolale pakutud üleminekuaeg laieneks ka Balti riikidele, kirjutas Financial Times.

"Jah, põhimõtteliselt võiks see laienda ka Eestile," kinnitas Kisel. "See on tõesti üks kompromiss, mis sealt paistaks. Pikas perspektiivis ei lahenda see aga meie peamist probleemi nn kolmandate riikide elektrienergia impordipotentsiaaliga," ütles Kisel. Teisalt lõpeks ELi pakutud üleminekuperiood just siis, kui Narva jaamade investeeringud saaksid tehtud ja jaam täie jõuga tootma hakkaks - aastal 2016. "See kompromiss meid ei rahulda," ütles Kisel.

"Meie probleemid on täna veel õhus," ütles Kisel, lisades, et Eestile sobiva kompromissi leidmiseks kõnelused jätkuvad. Elektri hinna tõusu ei pruugi aga edasi lükata ka sealt terendavad kompromissid. "Pigem loob see võrdsemad tingimused Vene elektrile siin konkureerimiseks," jätkas ta.

Heitmekvootidega kauplemise süsteem on alussammas ELi ambitsioonikale plaanile vähendada aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavate heitmete hulka 20% 1990. aasta tasemest.