Uuel aastal võib toit odavamaks minna

"See hinnalangus jõuab meile ilmselt väikese nihkega ja on paljuski kinni hulgifirmade ja tootjate hinnas," nentis ASi Prisma Peremarket kommunikatsioonijuht Kadri Lainas.

Mõne aja tagune piimatoodete hinnalangus jõudis Eesti turule paarikuuse viivitusega. Teravilja hinna puhul - mis on toormebörsil märtsikuu tipptasemega võrreldes langenud ligi 60 protsenti - võib see aeg Lainase sõnul isegi pikem olla, kuna seal on tootjate laovarud suuremad.

Fazer Eesti ASi juhi Kristjan Kongo sõnul ei tasu ka siis väga suurele hinnalangusele loota, kuna jahutoodete puhul sööb hinna alanemise ära teiste toorainete, nagu margariinide, õlide ja jahuparandajate järsk kallinemine. See kombinatsioon lubab Kongo sõnul leiva- ja saiatoodete hinnad enam-vähem samal tasemel või veidi madalamal hoida.

"Kindel on siiski see, et muude kuludega seotud pagaritoodete suured hinnatõusud, mida selle aasta lõpuks prognoositi, jäävad kindlasti ära," ütles Kongo.

ASi Nõo Lihatööstus juht Toomas Kruustük ohkas maailmaturul toimuvast kuuldes kergendatult. "Me ei ole üldse õnnelikud praeguste ülikõrgete tooraine hindade üle. Kui need langevad, on meil hea meel," lausus ta.

"Meie marginaalid on alla läinud, kuna kaubandus nõuab oma, ja ka tooraine kasvataja tahab oma," ütles Kruustük.

Seni on Eesti tarbijad eelistanud eestimaist toodet, kuid Lainas viitas viimasele Emori jaekaubandusuuringule, mille järgi ei pea inimesed toidu eestimaist päritolu enam oluliseks. Loeb hind.

"Kui meil on sees näiteks mingi rahvusvahelise tootja leib, mis on madalama hinnaga, siis see survestab omakorda kohalikke tootjaid hinnas järgi andma," selgitas Lainas.

Kui suurel määral maailmaturu hindade järsk langemine Eesti poekettide hinnasiltidel ja ostjate rahakottides väljendub, ei tahtnud Lainas ennustama hakata. "Kuna vahel on palju lülisid - nii tooraine tootjad, toote tootjad, tarnijad -, on lõpphinda raske prognoosida. Aga praeguses situatsioonis lähevad kõik võimalikult ruttu hinnalangusega kaasa," arvas ta.