Arnout Lugtmeijer: Ainus elus olev hollandlane, kes ei oska uisutada

Naftasaaduste hoiustamise, ümberlaadimise ja hulgimüügiga tegeleva ning teist aastat järjest Äripäeva TOP 100 edetabeli tipus trooniva Vopak EOSi juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer kutsub ajakirjaniku lahkesti silmast silma kohtumisele. "Purjespordikeskuse kõige Pirita jõe poolsemast uksest sisse ja kolmandale korrusele," juhatab ta lahkelt.

Palgamiljonär Lugtmeijeri - juba 2004. aastal teenis ta kuus keskmiselt 291 000 krooni - kabineti aknad avanevad Pirita jahisadamale.

Esimest korda sattus Lugtmeijer Eestisse 1993. aasta novembris. Ta oli varem töötanud Austraalias, Nigeerias, Hong Kongis ja Suurbritannias.

Eestist ei olnud ta suurt midagi kuulnud. "Tol ajal oligi väga vähe võimalik Eestist teada," ütleb Lugtmeijer.

Üks asi lõi noore hollandlase siiski pahviks. "Siin oli nii vähe inimesi, nii hõredalt. Kõigil oli nii palju ruumi elamiseks. Olin elanud Hong Kongis, kus pidi kogu aeg trügima, et üldse liikuda saaks," meenutab Lugtmeijer muheldes.

Lugtmeijer ütleb, et on edasipüüdlik, põhimõtte- ja sihikindel inimene. Kui on midagi pähe võtnud, siis naljalt sellest ei tagane. Mis ei tähenda muidugi seda, et ta lähikondsetega nõu ei peaks ega lahendamist vajavat probleemi läbi ei arutaks.

Ärimehe põhimõttekindlusest annab tunnistust ka 2004. aasta augustis Pirital Metsavahi teel nurgakivi saanud 80 lapsele mõeldud eralasteaed Naba.

Maja on jagatud kahte tiiba, kummaski tiivas tegutseb kaks rühma. Igal rühmal on mängu- ja magamisruum, pesuruum ja tualettruum. Hoonetekompleksi ühes tiivas asub bassein, liikluslinnak - ringteed, ristmikud, sebrad ja valgusfoorid ja pallimeri.

Umbes 15 miljonit krooni Nabasse investeerinud kolme lapse isa Lugtmeijer põhjendas toona lasteaiaehitust nii: "Mina olen isa, kes vajab oma kahele pojale lasteaiakohti. Kui ma enda 3,5aastasele pojale Rubenile Pirital lasteaiakohta otsima hakkasin, tuli rinda pista mõnesajapealise järjekorraga."

Praegugi löövad Lugtmeijeri silmad lasteaiast rääkides särama.

"Kui sinna lähen, siis see on hoopis teine maailm. Hoopis midagi muud. Naudin seda. Arendame lasteaeda pidevalt edasi. Meil töötavad seal väga hea haridusega õpetajad Tallinna ülikoolist," seletab Lugtmeijer rahulolevalt. Ta kuulub siiani Naba juhatusse, ka tema abikaasa Riina (34) ajab firma juhatuses lasteaia asju.

Naba pedagoogid ütlevad, et lapsevanemana on Lugtmeijer avatud, hea huumorimeelega, viskab alati nalja.

"Ta tunneb huvi õpetajate ja laste käekäigu vastu. Last lasteaeda tuues ja viies võtab ta lapse jaoks aega. Osaleb alati ka laste arenguvestlustel. Kui vähegi võimalik, siis osaleb lasteaia üritustel," kirjeldavad õpetajad naftaparunit.

Kui eestlane mõtleb Hollandile, siis kangastuvad mõtlejale sealsed jalgpallivõlurid, tulbid, oranž värv ja, sõltuvalt kirjeldaja rikutusest võib-olla ka kanep ja Amsterdami punaste laternate tänav.

"Mina sel juhul tavaline hollandlane ei ole! Hollandlased sünnivad uiskudel. Uisutamine on minu rahvuskaaslastele üks olulisemaid asju. Aga mina ei ole uisutama õppinud. Olen vist ainus elus olev hollandlane, kes ei oska uisutada!" muigab muu hulgas 1999. aasta kütuseärimeheks valitud Lugtmeijer.

Jalgpalli aga Lugtmeijer vaatab, on isegi ülikooli ajal Hollandis liigajalgpalli tagunud. Vopak EOS on aastaid olnud jalgpalliklubi Levadia sponsor.

Kui palliplatsil jooksevad eestlased ja hollandlased, siis millisele võistkonnale ta pöialt hoiab? "Hollandile," kõlab veendult.

Aastaid toetas Lugtmeijeri firma rallisõitja Markko Märtinit. Praegu autoäri ajav Märtin ütleb, et kui 1997-2000 ei oleks Lugtmeijerit ja EOSi olnud, olnuks tal väga raske saavutada seda, milleni lõpuks jõudis.

"Arnout on fantastiline inimene. Teistsuguse taustaga, teistsuguse suhtumisega. Eestis ei ole kindlasti lihtne äri ajada, aga tema saab sellega ikka hästi hakkama. Eeskujulik inimene. Käime siiani perekonniti läbi," kiidab Märtin endist sponsorit.

Varsti saabuvaks jõuluajaks sõidab Lugtmeijer aga perega Eestist ära. Mitte seetõttu, et talle verivorst ei maitse, vaid ikka selleks, et kuskil soojal maal vanemate ja sugulastega kohtuda.

Muide, kuigi Lugtmeijer loeb eestikeelseid ajalehti ja internetiportaale, kõneleb kodus poegadega mängides eesti keelt ja kontoriski räägib ta kolleegidega eesti keeles, siis intervjuu annab ta siiski inglise keeles.

"Sõnavaraga mul probleeme ei ole, aga grammatika on keeruline," kurdab ta.

Lugtmeijer on hoolitsenud ka selle eest, et perekond Lugtmeijeritel oleks võimalik mõnusas kodus elada ja suvel Hiiumaal puhata.

Lugtmeijer elab 1998. aastast Meriväljal Puki teel 1917ruutmeetrisele krundile ehitatud häärberis. Tee sai aastaid tagasi kuulsaks sellega, et selle elanikud sulgesid oma kodutänava mõlemalt poolt väravatega.

Erateeks sai Puki tee lihtsalt: linn ei taha neid uuselamurajoonide teid ja infrastruktuure, mis erafirmad on rajanud, kinni maksta. Kinnistu on koormatud kokku 4,735 miljoni kroonise hüpoteegiga endise SEB Eesti Ühispanga kasuks.

Hiiumaale Nasva külla on hollandlane tänavu oktoobris ostnud ühehektarilise elamumaa. Hüpoteeki sellele seatud ei ole. Samasse külla on ärimees mullu veebruaris ostnud neljahektarilise, looduskaitseseadusega koormatud maatulundusmaa (Lussuranna kinnistu), millele on Eesti riigi kasuks seatud 6916kroonine hüpoteek.

Nasva küla Künka kinnistu - 0,66 hektarit elamumaad - ostis ärimees eelmise aasta jaanuaris. Lugtmeijer ostis ASilt Kalev REC 2005. aastal 4743 m2 elamumaa ka Keila valda Meremõisa külla, paremini tuntud Keila-Joa suvilapiirkonnana. Selle kinnistule ei ole hüpoteeki seatud.

Arnout Lugtmeijer tuli noore mehena Eestisse tegema asja, mis oli absoluutselt tavatu. Ta ehitas ju siia terminali selle piirkonna jaoks täiesti tundmatu ja uue kontseptiooni järgi. Eestis on ta hästi kohanenud. Tavaliselt öeldakse, et eestlased on kõvad protsessijad, aga kohati tundub mulle, et Arnout ületab meid. Kui tal on ikka õigus, siis ta protsessib ja läheb oma õiguste nõudmisega lõpuni. Hästi kange iseloomuga flaamlane. Võiks veel öelda, et ta on väga jõulise haardega tegelane. Isiklikele suhetele see hästi ei mõju, aga äris on sellel iseloomuomadusel alati kaalu.

Arnout on rahvusvaheline mees. Teda ei saa - nagu paljusid teisi transiidiärimehi - süüdistada selles, et ta Eesti riiki ja rahvast maha müüks. Aus ettevõtja! Minu teada on ta vähemalt kolm omanikuvahetust ja ostmist-müümist juhatuse esimehena üle elanud. See, et ta jätkuvalt ametis on, näitab tema head tööd. Temaga on kerge suhelda. Mõnus mees, kohati küll liiga emotsionaalne. Enesekehtestava käitumisega otsekohene ettevõtja. Kui ta räägib, siis alati ikka asjast, mitte inimestest nende asjade taga. Et ta kedagi isiklikul pinnal solvanud oleks, seda küll ei tea.

Arnout on Eesti jaoks väga oluline inimene. Ta on selline ärimees, kes ei teeni ainult raha, vaid kes on palju investeerinud sotsiaalsetesse projektidesse. Nende ettevõtjate seas, keda hästi tunnen, ma teist Lugtmeijeri-taolist ei tea. Kaheksa aasta jooksul on Vopak EOS olnud Levadia sponsor. Tal on väga hea huumorimeel. Arnout rääkis kord loo, kuidas ta istus ühe kalli hotelli baaris koos Vene oligarhidega. Aga eelmisel õhtul oli ta sealsamas vahetanud mõne sõna samas hotellis peatunud Venemaa jalgpallikoondise hollandlasest peatreeneri Guus Hiddinkiga, kellega ta varem kohtunud ei olnud. No ja kui nad siis järgmisel päeval seal oligarhidega istusid, läks Hiddink mööda ning hüüdis: "Tere, Arnout!" Venelastel vajusid suud pärani: "Kas sa tunned Hiddinkit!?" "Jah, ta on mu lapsepõlvesõber," ütles Lugtmeijer.

Mulle meeldib, kuidas ta on oma meeskonna kokku pannud - raamatupidaja on eestlane, mänedžer on hollandlane, Venemaal ajavad asju venelased, sest nemad tunnevad vene iseloomu kõige paremini. Vene mentaliteeti tunneb ta hästi. Teda on juba õpetatud viina jooma, ta on selles osas tubli.

Arnoutiga olen tööalaselt suhelnud juba tosinkond aastat, peaaegu EOSi tegevuse algusest Eestis. Arnoutil on aidanud Eestisse sulanduda ja siin hakkama saada hea naljasoon ja mitte liiga kõvakraeline ellusuhtumine. Tegu on sellise lennartmereliku rahvusvahelise mehega, kes suudab tänu maailma eri paigust korjatud elu- ja töökogemusele näha ka tüütuid kohalikke pisiasju maailma kontekstis. Oleme omavahel lõõpinud, et arvestades Eestis elatud aastate suhet tema vanusesse, on tegu juba kolmandikeestlasega. Arvestades panust Eesti asja ajamisse täiesti erinevates eluvaldkondades, peaks tal ammu juba märk rinnas olema.