Karmim laenupoliitika vajalik

Finantskriisi mõjul on laenude väljastamine Eesti pankadest oluliselt vähenenud. Meedias kostab hüüdeid, et karmistunud laenutingimused ei võimalda ettevõtetel äri laiendada ega ka juba alustatud projekte edukalt käima saada. Pankade väljastatud laenude statistika kinnitabki laenukasvu olulist aeglustumist.

III kvartalis kasvas pankade eraisikute laenuportfell vaid 2,65% ja ettevõtete laenuportfell 1,6% (võrreldes II kvartaliga). Kui vaatame aastast kasvu (võrreldes III kvartaliga 2007), siis on kasv eraiskute laenude osas 15,7 ja äriühinguil 15,1%. Mõni aasta tagasi olid aastased kasvunumbrid 60% ringis.

Vaadates, mis toimub maailma finantsturgudel, pole kohaliku laenuturu aeglustumine üllatav. Kogu maailmas on pankade laenutingimused varasemast karmimad nii eraisikuile kui ka ettevõtteile. Nt ennustavad Oppenheimer &Co analüütikud USA tarbijate krediitkaardi limiitide põhise likviidsuse langust kuni 45%.

Usun, et karme laenutingimusi näeme veel mitu aastat. Nii soodsat finantseerimiskeskkonda, nagu oli paar aastat tagasi, niipea ei tule. Ettevõtjate jaoks on see kibe tõde. Majandussurutises võib finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse halvenemine omada mõnedele ettevõtetele dramaatilist või kohati ka fataalset mõju.

Pankade poolt vaadates on praegused karmistunud laenutingimused reaalne hädavajadus, et finantsturgude keerulises olukorras ellu jääda. Enamik pangale tagasi toodud kroonidest läheb kohustuste mahamaksmiseks ja reservide kogumiseks.

Kes siis sellest võidavad? Kas ainult omanikud? Omanikud, Eesti pankade puhul suurelt jaolt Rootsi ja Taani emapangad, on kindlasti huvitatud, et pankade bilansid oleksid tugevamad. See ei tähenda aga dividendilootusi.

Citipanga prognoos näeb Baltimaade pankadele ette olulises mahus täiendavaid provisjone ja hindab Swedbanki ja SEB aktsionäride lootusi dividendidele kuni aastateni 2011-2012 nullilähedaseks. Nii et pigem tähendab see osaluse ja kontrolli säilimist panga üle.

Võidavad ka hoiustajad. Kuigi igale Eesti hoiustajale on tagatud kõik hoiused 782 330 krooni ulatuses, siis kõigi meie huvides on, et ükski pank sellise stsenaariumini ei jõuaks. Iga suurem väljamaksekohustus Tagatisfondist tähendaks pikaajaliselt ka fondi tehtavate osamaksete suurenemist. See aga jõuaks kaudselt läbi hinnakirja ka panga klientideni.

Me kõik võidame sellest. Ehk siis iga pank, kes suudab omal jõul ellu jääda, on kergendus Eesti maksumaksjale. Kuigi Eesti suuremad pangad mahuvad teoreetiliselt otsapidi Rootsi riigi "vihmavarju" alla, pole kindel, et võimalik päästeplaan ei haaraks kaudselt kaasa ka Eesti maksukroone.

Praegu pole teada, palju läheb Parex panga päästmine maksma Läti maksumaksjaile. Kui Parexi päästmine on samm devalvatsiooni suunas, tunneb enamik lätlasi seda otselt. Lootes, et devalveerimisest võib pääseda, jääb siiski alles kaudne mõju - riigi võetud abilaenud ja toetuspaketid pangandusele tuleb lõpuks kinni maksta maksumaksjal.

Läti ei ole erand, vaid pigem üks riik paljude seas. Suurbritannia maksumaksja võib end kaudselt pidada hüpoteeklaenuandjate Brad-ford & Bingley ja Northen Rocki omanikuks. Järgnevate aastate jooksul tuleb tal kinni maksta nt HBOS/Loyds TSBst abipaketid. Siia ritta mahuvad veel Citibank USAst, Fortis Hollandist jt.

Nii et karmim laenupoliitika on paratamatus peale tormilist laenamist. Jõudu peab soovima nii pangajuhtidele selle rakendamisel kui ka vastupidavust ettevõtjatele uutes tingimustes hakkama saamisel. Kui need jäävad karmimaiks meetmiks, mida selle kriisi ajal näeme, võime rõõmsad olla.

Autor: Mart Altvee