Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maailm on muutunud riskantsemaks

Romet Kreek 09. detsember 2008, 00:00

Tänavune aasta on paljudes finantsturgude valdkondades erakordne. Nii uskumatu, kui see ei tundu, on valitsuste maksujõuetuse vastu kindlustamise (credit deafult swapi ehk CDS) hinnad tõusnud üle maailma, ja päris järsult. Risk, millega aasta alguses arenevaid turge hinnati, on juba tavapäraseks tasemeks kujunenud arenenud riikidele.

39 riigist kõige järsema CDSi hinnatõusu on teinud Rootsi. Kui aasta alguses sai viieks aastaks kindlustada Rootsi 10 000eurost valitsuse krediidiriski 5,1 euroga aastas, siis viimaste hindade alusel tuleks sama teenuse eest nüüd letti laduda 157 eurot aastas. Tõusuprotsendiks pea 3000 protsenti.

Suurimate tõusjate seas ongi võib-olla varem liiga madalalt hinnatud arenenud riigid. Näiteks USA riski, mida sai kindlustada 8 euroga, saab nüüd maandada 60 euroga. 39 riigist ei ole ühegi riski maandamise hind langenud aasta alguse tasemest allapoole .

Kui vaadata, millised riigid on kõige kallimad kindlustada, siis on siin lisaks kroonilistele hädalistele juba raskustesse sattunud Island ja laias valikus Kesk-ja Ida-Euroopa riike. Kümne suurima riskiga riigi seas on kõik kolm Balti riiki. Argentina ja Ekuadori riski maandamise hind on nii kõrge, et tekib küsimus - mis mõtet on seda teha? Maksta 10 000eurose riski maandamise eest umbes 4000 eurot aastas ehk viie aasta jooksul 20 000 eurot ei näi tavapärane. Veel hiljuti naftarikkust kõigile lahkelt jaganud Venezuela puhul tuleks 10 000 eurose riski maandamise eest maksta 2200 eurot aastas. Islandi, mille riski maandamise hind oli veel aasta alguses 64,7 eurot, kindlustus maksab juba 1100 eurot aastas.

Lätit on hinnatud riskantsemaks kui Venemaad. 620 ja 550 euro eest aastas saab maandada Leedu, Kasahstani, Bulgaaria ja Eesti riski viieks aastaks 10 000 euro kohta.

Miks on riski maandamise või ka võtmise hind nõnda järsult kasvanud? Arenenud riikide puhul võiks otsida põhjusi kõigepealt pankade päästmise, hoiuste ja panga võlakirjade tagamise ning hilisemates majanduste päästeplaanides. Sellega seoses on riigid võtnud ootamatult suuri potentsiaalseid kohustusi ajal, mil riikide maksubaas võib kõhnuda. Riikide finantseerimine võib problemaatilisemaks osutuda. Arenevate majandusega riikide puhul on ohuks kinnisvaramulli lõhkemine, üldisest riskide vältimisest tingitud huvi leigus võlakirjade vastu ning võimalikud pankade päästeplaanid, mis võivad üle jõu käia.

Kasahstan kasutas pangandussüsteemi abistamiseks hiljutist toorainerikkust, Läti aga on sunnitud Parex panga päästmiseks vajaliku raha leidmiseks kulutama

IMFi ja Euroopa Liidu uksi. Ning Balti riigid näivad sarnased - kõigil on valuutakomitee süsteem, kõik olid veel hiljuti maailmas ülistatud kiire kasvuga riikidena. Nüüd on saanud kasvust majanduste kahanemine (Leedu on veel erandiks), kinnisvaramullid on lõhkenud, pangad on laenude andmisel ülikonservatiivsed.

Kõige väiksema riski maandamise kasvu on läbi teinud Kasahstan, kus viieks aastaks 10 000 eurose riski maandamine maksis aasta alguses umbes 200 eurot, nüüd aga ligi 600 eurot, mis teeb kasvuks vaid 196 protsenti. Kõige odavam on riski maandamine Norra puhul, kuigi tõus on võimas. Aasta alguses viis eurot maksnud riskimaandamise asemel maksab see teenus nüüd 43,40 eurot.

Norrast odavam oli aasta alguses põhjanaabri Soome valitsuse maksejõuetuse vastu kindlustamine (4,90 eurot), nüüd aga kulub selleks 70 eurot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:52
Otsi:

Ava täpsem otsing