Tänan küsimast, hästi läheb

Kuidas Äripäeval majanduslikult läheb, küsis BNS meilt eelmise aasta lõpus pea igal nädalal. Tagamõtteks siis vist, et kas jääte ikka ellu.

Äripäev pole sel sajandil pidanud vajalikuks selle uudisteagentuuri teenust osta, mistõttu ei tea, kas ja mis uudiseid meist seal on ilmunud. Kinnitan aga, et Äripäev on nii ajakirjandusliku võimekuse kui ka finantsdistsipliini poolest kõigi aegade parimas seisus ja me läheme algavale aastale vastu innuga. Oleme valmis, et isegi kui majanduslangus kestab aastaid, suudame edukalt oma missiooni lugeja ees täita.

Vaatamata reklaamikäibe järsule langusele teenime kasumit, mis annab jätkusuutlikkuse ja kindluse nii meie ajakirjanikele kui ka Äripäeva tellijatele ja aripaev.ee lugejatele.

Äripäev ajalehena on küll muutunud õhemaks, kuid seda peaasjalikult reklaami vähenemise tõttu. Usume, et lehe kvaliteeti ei näita mitte selle paksus, vaid sisu.

Oleme vähendanud märgatavalt töötajate arvu, kuid loonud seda tehes meeskonna, mille liikmed tahavad ja on võimelised täitma ühise eesmärgi nimel mitut rolli. Viimase muutusena pole Äripäevas aastavahetusest enam online-toimetust, on ühine suur uudistetoimetus.

Erinevalt uuringufirmade küsitlustest, mis lähtuvad eeldusest, et internet asendab paberlehte, usume, et paber ja veeb täiendavad üksteist nagu raadio ja televisioon. Meediaettevõte saab oskusliku tegutsemisega internetimeedia arengut ära kasutada paberlehest sellise kauba tegemiseks, mida tellida tahetakse, mis aitab lugejal hakkama saada ja otsuseid langetada.

Eesti ettevõtlike inimeste juhtiva meediakanalina on meie tugevuseks jätkuvalt oskus lugejatele huvitavat infot hankida, selekteerida, pakkida ja levitada. Teeme seda viisil, mis kasutab mõlema kanali tugevusi ja võimalusi. Ajalehe internetisaidilt saab lugeja teada, mis hetkel toimub, ja paberlehest vastuse küsimusele, miks toimus. Seda teeb läheb ka Äripäev.

Reklaamifirma Tank asutaja Joel Volkov saatis aasta lõpus ajalehtede peatoimetajatele mureliku kirja, milles pani ette oma juhitavate kanalite kaudu inimestesse optimismi süstida, negatiivseid uudiseid vastutustundlikult käsitleda, et depressioonist kiiremini üle saada. Tean, et Volkov pole ainus, kes niiviisi mõtleb. Olen pidanud vastama mitme inimese küsimusele, miks me nii palju negatiivset infot edastame.

Vastasin Volkovile samamoodi, nagu kirjutan siin. Et selektiivselt uudiseid edastama hakata me ei saa, kuid kuna positiivsusest on saanud üks uudiste valiku kriteeriume, üritame me neid kõigest hingest leida. Anname aru, et meedia aitab olulisel määral inimeste hoiakuid kujundada. Teame, et omakorda pealkirjad on need, mis hoiakuid tekitavad. Tõe eest aga pääsu pole.

Meil on praegu Eestis majanduslangus, kasvab tööpuudus ja raskustesse sattunud ettevõtete arv. Inimesed on mures tuleviku pärast. Sellest me ka kirjutame, lüües ühtlasi kaasa diskussioonis majanduse tuleviku üle, näidates oma kanalites kriisist välja tulemiseks pakutud lahendusi. Usume, et aitame sellega lugejat enam kui pead liiva alla peites.

Soovin kõigile lugejatele head uut aastat ja julgust tõele otsa vaadata. Ükspuha, kui karm see ka pole. Ja otsused, eriti valusad, kiiresti ära teha. Et juba peagi saaksid kõik vastata küsimusele, kuidas läheb, et hästi läheb. Sest mis muud see hetkeolukord siis ikka on, kui põhja ladumine tulevase edu loole.