Pangaaktsiad kukkusid edasi

Kahjuks ei ole halvad uudised pangandusrindel veel läbi. Eile viskas pommi Deutsche Bank, kes andis kasumihoiatuse ehk hoiatas kvartalikahjumi eest. Investorid said lisastiimuli, et müüa ka Rootsi pangaaktsiaid.

Deutsche Banki aktsia hind kukkus eile pea kümme protsenti. Ei saa välistada, et see pank, aga ka teised jäävad normatiividega jänni ja on jälle sunnitud omakapitali suurendamiseks kas uusi aktsiaid välja laskma või riigilt abi paluma.

Olukord on päris halb. Pangad suutsid rämpshüpoteekvõlakirjadega oma niigi õhukese kapitali hävitada. Kaasati täiendavat kapitali aktsiate või vahetusvõlakirjade vormis, aga ka riigiabina.

Väljavaade on nutune, kuna nüüd seisavad arenenud riikide majandused majanduslanguse ees. Sellisel puhul kasvab tavaliselt pankade laenukahjum. Pankadel on aga jätkuvalt üleval kaunis suur võimendus, kapitalibaas on nigelavõitu. Nii kehvalt positsioonilt majanduslangusele vastu minek teeb muret. Kuigi pangaaktsiad on järsult kukkunud, on väga tõenäoline, et pangad kas lasevad veel uusi aktsiaid välja või lähevad riigistamisele, kui investorid enam raha juurde panna ei taha. Ajal, mil pankadel kapitali napib ja seda ähvardab tõenäoliselt veel vähemaks jäämine, ei saa pangad klientidele täiendavat laenu anda, kuna see suurendaks veel pankade võimendust. Miks osta aktsiaid?

Rootsi pankade juurde tagasi. Swedbanki aktsia hind kukkus eile 9,1 protsenti, 36,90 Rootsi kroonile. Käimasoleval aastatuhandel ei ole aktsia hind veel nii madalal olnud. Täpselt sama kehtib ka SEB kohta. See aktsia kukkus 10,5 protsenti, 47 Rootsi kroonile. Nordea aktsia langes 9,2protsenti, 50,20 kroonile. Aktsia on ka hiljuti nii madalal olnud, samuti 2004. aastal. Handelsbankeni aktsia kukkus 10,4 protsenti, 105,75 Rootsi kroonile. Aktsia on tagasi aastas 2002.

Kui pangad raha kundele ei laena, siis võiks panustada hoopis kasvava äriga pandimajade aktsiatele. Pankadest eelistaks pigem nullist alustavaid panku, kellel ei ole vanu mööda hinnastud varasid.