Laulasmaa spaa kõigub pankroti äärel

Katre Pilvinski 19. jaanuar 2009, 00:00

Audiitorid juhtisid juba tunamullu majandusaasta aruandes tähelepanu, et spaahotelli omakapital ei vasta nõuetele ning ettevõtte lühiajalised kohustused ületavad oluliselt käibevara.

Harju maakohus algatas viis aastat tegutsenud spaa pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Kalev Mägi.

OÜ Laulasmaa Hotellid juht Gunnar Laak tunnistas, et eelistati pankrotimenetlust. "Saneerimisväljavaated on operaatorina tegutseval ettevõttel, kel vara sisuliselt pole, üsna kesised," lausus ta.

"Praeguses olukorras, kus kliendivoog on oluliselt vähenenud, ent ettevõtte püsikulud jäävad põhiliselt samale tasemele, on tõsiste makseraskustega silmitsi seismine teatud mõttes paratamatus," selgitas spaa juht maksuvõlga.

Laak märkis, et ettevõtte tulevik selgub lähinädalatel. "Kuna vara ei kuulu operaatorile, ei ole meil midagi müüa. Tundub igati loogiline ja loomulik, et rajatud hotelli- ja spaakompleks jätkab ka tulevikus klientide teenindamist," ütles ta.

Meresuu spaahotelli tegevdirektor Tarmo Bachmann ütles Laulasmaa spaa kohta, et neil on lai valik teenuseid, kuid nad peaksid vaatama, kas aastate jooksul tehtud panused on olnud õiged. "Praegune korrastumine on väga tervitatav. See aeg, et kõigile kõike müüakse, on läbi," sõnas ta.

Bachmann seda ei arva, et spaahotelle Eestis liiga palju on. "Võib-olla on siin pigem lihtsalt hotelliteenust pakkuval hotellil väike mõtteaine, et mida ma veel peaks pakkuma, et klient tema juurde tuleks," soovitas Bachmann.

Tema sõnul Eesti klientide arv spaades vähenenud ei ole. "Meresuul oli esimese seitsme kuuga 12 000 eestlasest klienti ning välismaalaste osakaal oli kolme tuhande juures," ütles mullu 1. augustil avatud Meresuu spaa tegevdirektor.

"Spaadest võib veel saada Eesti Nokia. Spaad on paljude välisturistide jaoks peamine põhjus Eestit külastada," ütles ta. Bachmann märkis reedel, et viibib praegu Helsingis turismimessil MATKA 2009 ning praegu on huvi Eesti spaade vastu väga elav.

Bachmanni sõnul peaks spaade ja EASi vaheline koostöö laiem olema. "Turism pole ühe firma töö - see on piirkonna, riigi, liitude ja ettevõtete vaheline koostöö."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing