Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurpangad kahjumi kütkes

Romet Kreek 20. jaanuar 2009, 00:00

Citigroupi, Bank of America ja JPMorgani tulemused on olnud kõike muud kui meeldivad. Esimesed kaks lõpetasid IV kvartali kahjumiga, viimase päästis erakorraline tulu.

Bank of America pingutas ilmselt üle, makstes kõrget hinda toona hea tundunud Merill Lynchi ja Countrywide Financiali eest. Pank sai IV kvartalis esimese kvartalikahjumi alates 1991. aastast. Panga juht John Lewis hoiatas investoreid, et eelolevatel kvartalitel võivad tulemused veel hullemaks minna. Kuid ta ütles, et pank taastub, kui USA majandus stabiliseerub.

"See kompanii genereerib hiigelkasumeid, kui me saame tagasi tavapärase majanduskeskkonna," ütles pangajuht. Bank of America teenis aastatel 2003-2007 aastas keskmiselt 15 miljardi dollarilise kasumi, kuid mullu vaid 4 miljardit. Bank of America müüs 15 protsenti oma koguosalusest China Construction Bankis, saades sel teel 2,8 miljardit dollarit.

JPMorganil oli vaata et parim tulemus USA suurpankade seas, kuid kasumi taga oli erakorraline tulu. See pank läks ahnelt üle võtma Bear Stearnsi. Tulemuseks oli sealt saadud varadelt mitme miljardi dollari kaotus. "Paistab, et võime olla pika aja halvimas majandussurutises," ütles panga juht Jamie Dimon. "Te peate eeldama kasvavaid laenukahjusid nii jae- kui ka korporatiivpangandusest, kuna kõik kannatavad ekstreemses keskkonnas."

Citigroup plaanib panga lõhkuda või õigemini eraldada saasta asistest pangaoperatsioonidest. Ühe teise panga juht kommenteeris üsna tabavalt Citigroupi häda - ta on paljudel turgudel ebaoluline mängija. Sel ajal, kui JPMorgan ja Bank of America rabasid hädasolevaid ettevõtteid, et tugevdada turuosa USA turul, pidi Citigoup tegelema millegi müügiga. Pank plaanib vabaneda 850 miljardist dollarist ehk 45 protsendist varast, kuid probleemiks on see, et need ei lisa midagi omakapitalile.

Investorite jaoks on suurim probleem see, et kuigi aktsiad on kõvasti kukkunud, ei pruugi see tähendada, et need tõusevad, vähemalt praegused aktsiad. Pangad on jätkuvalt vaid keskpanga ja valitsuse sekkumise tõttu tegevad. Küll on varustatud neid likviidsusabi, rahastamise, garantiide ja süstidega omakapitali. Viimase puhul on emiteeritud kõrge tootlusega eelisaktsiaid ning optsioone, mis söövad ära normaalsetes tingimustes lihtaktsionäridele jäävat kasumiosa. Ei saa välistada, et mõni pank tuleb võtta riigi täieliku kontrolli alla, kui muul viisil ei suudeta omakapitali taastada ning pangandusnormatiive täita. See tähendaks, et praegused investorid kaotavad sisuliselt kogu investeeringu.

Järjest enam kaldun arvama, et kuna USAs on hoiused garanteeritud, võiks jätta praegused vrakkpangad virelema, kuulutades neile välja moratooriumi, ja tuulde visatud sadade miljardite dollarite asemel asutada selle rahaga nullist uusi nn häid pankasid, kes alustavad puhta lehena. Uued pangad saavad tegevust laiendada laene andes. Vanad vaadaku ise, kuidas oma supist välja tulevad.

Ilmselt oleks ettevõtlikud inimesed juba USAs panku loomas, kuid neile näidatakse, et riik toetab ebakompetentseid panku ja loob neile üüratu abiga põhjendamatud konkurentsieelised.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing