Meil on aeg taas tööle asuda

Praeguseks on presidendivande andnud 44 ameeriklast. Neid sõnu on öeldud kasvava jõukuse lainetel ning rahu vaiksete vete ajal. Ning vahel ka kogunevate pilvede ja raevukate tormide ajal.

Et me oleme kriisis, seda on praeguseks hästi mõistetud. Meie rahvas peab sõda laia vägivalla ja vihkamise võrgustikuga. Meie majandus on nõrgestatud - osalt mõnede ahnuse ja vastutustundetuse pärast, kuid osalt ka meie ühise suutmatuse tõttu teha raskeid valikuid ja valmistada rahvast ette uueks ajaks.

Kaotatud on kodusid ja töökohti, ettevõtteid on kokku varisenud. Meie tervishoid on liiga kulukas, meie koolid veavad alt liiga paljusid, ning iga päev toob uut kinnitust sellele, et meie energiatarbimine tugevdab meie vastaseid ja ohustab meie planeeti. Meie enesekindluse langus on raskemini mõõdetav, kuid sama sügav.

Täna ütlen ma teile, et meie ees seisvad väljakutsed on tõelised. Nad on tõsised ja neid on palju. Nendele vastu astumine pole lihtne ja seda ei saa teha lühikese aja jooksul. Aga tea, Ameerika, et vastu neile astutakse. Täna tuleme me kokku, sest me oleme valinud lootuse hirmu asemel, eesmärgi ühtsuse konflikti ja lahkhelide asemel. Taas oma rahva suurust kinnitades mõistame, et suurus ei ole kunagi iseenesestmõistetav. See tuleb välja teenida.

Meie teekond pole iial tähendanud otseteed või vähemaga leppimist. See pole olnud teekond nõrganärvilistele - neile, kes eelistavad puhkust tööle või ajavad taga vaid rikkuse ja kuulsuse lõbusid.

Need, kes on viinud meid edasi mööda pikka konarlikku teed jõukuse ja vabaduse suunas, on olnud riskeerijad, elluviijad, asjade tegijad. Me oleme endiselt planeedi Maa kõige jõukam ja võimsam rahvas. Meie töölised pole vähemtootlikud, kui nad olid kriisi puhkedes. Meie mõistus pole vähem leidlik, meie kaubad ja teenused vähemvajatud, kui nad olid möödunud nädalal, kuul või aastal.

Meie võimed pole kahanenud. Kuid möödas on muutuste trotsimise, kitsaste huvide kaitsmise ja ebameeldivate otsuste edasilükkamise aeg. Nüüd peame püsti tõusma, end tolmust puhtaks kloppima ja jälle kord pihta hakkama Ameerika taasloomisega.

Sest tööd on vaja teha kõikjal, kus pilk ulatub. Majanduse olukord vajab julget ja kiiret tegutsemist. Ja me tegutseme - mitte ainult töökohtade loomiseks, vaid ka uue kasvu aluste rajamiseks.

Me ehitame teid ja sildu, elektrivõrgustikke ja digitaalliine. Me tõstame teaduse taas tema õigele kohale, kasutame tehnikaimesid, et tõsta oma tervishoiu kvaliteeti ja alandada selle kulusid.

Me paneme päitsed pähe päikesele ja tuultele ja mullakamarale, et anda kütust oma autodele ja tehastele. Me kujundame ümber oma koolid ja ülikoolid, et nad vastaksid uue ajastu nõuetele. Seda kõike me saame teha ja seda kõike me ka teeme. Praegu ei küsi me mitte seda, kas valitsus on liiga suur või liiga väike, vaid seda, kas see toimib. Kus vastus on jah, seal liigume edasi. Kus vastus on ei, seal on programmidega lõpp.

Meie küsimus ei ole ka see, kas turg teenib headust või kurjust. Turg suudab toota rikkust ja levitada vabadust nagu ei miski muu, kuid see kriis on meile ka meelde tuletanud, et valvsa silmata võib turg kontrolli alt väljuda ning rahvas ei näe siis kaua õitsengut, kui soositud on vaid jõukad.

Kõik teised rahvad ja valitsused, alates suursugustest pealinnadest kuni pisima külani, kus sündis mu isa - teadke, et Ameerika on iga rahva, iga mehe, naise ja lapse sõber, kes ihkab tulevikku, kus valitseb rahu ja väärikus, ning et me oleme taas kord valmis juhtima.

Meenutage, et varasemad põlved ei astunud fašismile ja kommunismile vastu mitte vaid rakettide ja tankide, vaid ka paindumatute liitude ja püsivate veendumustega. Sest me teame, et meie lapitekiline pärand on meie tugevus, mitte nõrkus.

Autor: Barack Obama