Riigivankri saame kraavist välja koos

ÄP 26. jaanuar 2009, 00:00

Kui erasektor tõmbub koomale, tuleb ka avalikul sektoril sättida end säästukuurile. Selline on Äripäeva meelest riigi loogiline käitumine.

Erasektor on tugevalt kulutusi kärpinud, töötajaid koondanud, investeeringuid edasi lükanud - kohandanud end ajaga, kus finantseerimiskraanid on kinni, siseriiklik ja välisnõudlus vähenenud. Riik on paraku reageerinud kardinaalselt muutunud olukorrale flegmaatiliselt - detsembris kulutas riik üle jõu 2 miljardit krooni ja tänavuses riigieelarves on veel vähemalt kümnendik õhku.

Flegmaatiline riik on maksumaksja nuhtlus. Kui erasektor kahaneb - lisaks kulude kokkuhoiule ka ettevõtjate pankrotid, paljud maksuvõlglased seisavad silmitsi sama ohuga -, jääb järjest vähenevale maksumaksjate hulgale kanda ebaproportsionaalselt suur osa avalikest kuludest. Pealegi - maksutulu väheneb.

Valitsusliit on loobunud suurest osast oma valimislubadustest (nt peatanud tulumaksureformi). Ent sellest on vähe - tänavust riigieelarvet tuleb kärpida mõnel hinnangul vähemalt 8 miljardi krooni võrra. Ent rohkemgi, kui arvestada kavandatavat 4 miljardi kroonist abipaketti ettevõtjaile ja fondi euroraha kiireks ettevõtjateni toomiseks.

Eelarve võib miinusesse lasta vaid ettevõtjatele euroraha ettemaksudeks mõeldud summa võrra - see raha toob ettevõtjale tööd ja tulu, riigile maksuraha ning hiljem saab riik raha tagasi. Aga see on ainus mööndus, sest kui tahame võtta kasutusele euro - ja see on ka valitsuse eesmärk -, tuleb, kas või hambad ristis, hoida kinni eelarvedefitsiidi 3 protsendi piirist. Ulatuslik kokkuhoid on seega möödapääsmatu.

Õieti on riigil kolm valdkonda, kust kulusid koomale tõmmates elame kriisi üle. Asi on kaugel majanduse elavdamisest, nagu käsitab negatiivse eelarve tegemist peaminister Andrus Ansip.

Üks neist on sotsiaalkulud, mis moodustavad 40 protsenti riigieelarvest. Paratamatult tuleb edasi lükata pensionitõus, vähendada muidki toetusi.

Teiseks - kaitsekulutused. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on kaitsekulutuste kärpimine riigivaenulik ettepanek. Ent soomukite, lahingkopterite jms ostu edasilükkamine aitab vedada riiki kraavist välja. See on praegu riigi huvi.

Ja kolmas - riigisektori enda kulud. Ametnike arvu on vähendanud üksikud riigiasutused, enamasti on tegu olnud sõnademänguga - osa inimesi töötab asutuses edasi töölepinguga. Riigiasutused peavad vähendama palgafonde vähemalt 15 protsenti ja koosseisude vähendamisest ei pääse samuti.

Aga riigivankrit ei pea kraavist välja vedama vaid maksumaksja, pensionär, ametnik ja sõdur - ka poliitikuilt ootame solidaarset panust ühise asja nimel. Alustuseks kõlbab ka 17,8 miljonit, mis läheb riigikogu liikmete kuluhüvitisteks. Õige asja eest pole ükski summa väike.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing