Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Klauslid kauba omanikule sõbralikumaks

Mariliis Pinn 27. jaanuar 2009, 00:00

"Vanad klauslid on 1982. aastast, suur osa veosekindlustust reguleerivaid põhimõtteid on pärit 1906. aastast, kuid elu on edasi läinud. Kaasajastatud verisoon vastab turu tingimustele paremini," rääkis RSA Baltimaade veosekindlustuse riskijuht Ilmar Vissak. "Neid ei ole lihtne muuta ja ka praegused kohendused on pigem kosmeetilised ja keelt on ajakohastatud," lisas ta.

Klauslite muutmine peegeldab eelkõige muutunud keskkonda ning vajadust kohandada tingimused turu nõudmistele vastavaks.

"Kindlustusvälistuste osa on kaubaomanikule tehtud natuke sõbralikumaks. Vanade tingimuste kohaselt olid välistatud mõned asjad, mis ei ole kindlustaja kontrolli all. Näiteks vedaja maksejõuetus, pakendiga seotud teemad, kus kauba omanik ei saanud tingimusi kontrollida. Trend on selles suunas, et nende asjade eest, mis ei ole kaubaomaniku kontrolli all, ei saa ta vastutada," selgitas Vissak klauslite muutumise trende.

Selgemalt on klauslites sõnastatud kauba laadimine marsruudi alguses veokile või laevale. "Vanasti võis jääda mulje, et laadimine ei ole kindlustusega kaetud ja kindlustusperiood algas hetkest, kui transpordivahend lahkus marsruudi lähtekohast. Nüüd on selgelt kirjas, et peale- ja mahalaadimise protsess on kaetud," rääkis Vissak.

If Eesti Kindlustuse veose- ja laevakindlustuse tootejuhi Vadim Paltmanni sõnul ei ole uued klauslid vanadest suurema kaitsega.

"Tegemist on sõnastuse ajakohastamisega, mille üle on kahtlemata väga hea meel. Pisut on täiendatud pakendi välistuse klauslit, aga mõte sellest muutunud ei ole. Muudetud on ka kindlustuskaitse algust ja lõppu, kuid see muudatus Ifi ei puuduta, kuna meie toome kindlustuskaitse alguse- ja lõpuaja poliisil alati eraldi välja."

Kuna kõik kindlustusseltsid ei ole jõudnud uusi tingimusi rakendada ja osal on ainult oma üldtingimustest lähtuv kindlustuskaitse, tuleks kindlustusvõtjatel kindlasti vaadata, missuguse versiooni klausleid kasutatakse.

Paltmann tunnistas, et Ifi grupp kasutab praegu klauslite 1982. aasta versiooni ning üleminek ICC uuele redaktsioonile sõltub nende edasikindlustuslepingust.

Maailmamajanduse trendidest ei jää puutumata ka veosekindlustus. Ostetakse-müüakse vähem, seega transporditakse vähem ning kindlustusmahud vähenevad.

Üldises kulude kokkuhoiu tuhinas tõmbab nii mõnigi finantsist veosekindlustuse eelarvest maha. Samas on neid, kes, tajudes suurenevaid riske, ka kindlustamise vajadust rohkem tunnetavad.

Eesti on muu maailma osa, ehk kui tehingute arv kuivab siin kokku, siis sama juhtub ka veosekindlustusega. Eelmise aasta 11 kuu andmed näitasid, et veosekindlustust osteti Eesti kindlustusseltsidest 3 protsenti vähem kui ülemöödunud aastal. Samas oli novembri näitaja 21 protsenti väiksem kui aasta eest.

Ehkki konkurents on tihe, kindlustusmakseid hoolimata kasvavatest riskidest, nagu suurenev kuritegevus, vargused parklatest ja Somaalia piraatide aktiivsus ei kergitata.

CFR-klausli puhul kehtivad kauba tarne puhul samasugused reeglid nagu FOB-klausli puhul. See tähendab, et kaup loetakse tarnituks hetkest, millal see ületab laeva reelingu lastimissadamas.

Teoreetiliselt vastutab müüja kauba tõstmise ning selle liigutamise eest laeva reelinguni, kuid alates hetkest, mil kaup ületab laeva reelingu, vastutab selle eest juba ostja, sealhulgas kauba asetamise eest laeva trümmi või tekile.

Praktikas on ebaotstarbekate vaidluste vältimiseks kindlasti soovitatav täpsustada kulude ja vastutuse jaotust seoses kauba laevale tõstmisega, kuivõrd ilmselgelt tellib ja tasub üks pool kauba paigutamise laevale, mis hõlmab nii kauba tõstmist kailt kui ka kauba paigutamist laevale.

See peaks tähendama ka seda, et vastav pool vastutab siiski ka kauba eest, kui see on ületanud reelingu, vähemalt kuni see on paigutatud laevale.

Kaup loetakse tarnituks ka juhul, kui ostja seda õigustamatult vastu ei võta.

Erinevus FOB-klauslist seisneb aga selles, et CFR-klausli kohaselt kohustub müüja lisaks muudele nimetatud kuludele kandma ka kauba sihtsadamani vedamise kulud.

Seetõttu võib esmapilgul tekkida arusaam, et kuna müüja kannab kulud sihtsadamani, siis kannab ta ka kauba juhusliku kahjustamise ja hävimise riski kuni sihtsadamani. See aga ei vasta tõele. Seetõttu on tegemist salakavala klausliga, nagu kõik C-rühma klauslid, mis väljendub selles, et kulude kandmise lõpuhetk ja riski ülemineku hetk omavahel ei kattu.

Seega tekib olukord, kus kauba transpordi kulud on küll veel müüja kanda, samas kui kauba säilimise risk on läinud ostjale üle juba varem.

CFR-klausli puhul ei ole kummalgi poolel kindlustuslepingu sõlmimise kohustust, veoleping ei hõlma kindlustust, kuid kindlasti on soovitatav ostjal kaup enda kasuks kindlustada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:55
Otsi:

Ava täpsem otsing