Toetus hoiab põllumehe tulemused plusspoolel

Hannes Sarv 29. jaanuar 2009, 00:00

Paaril eelneval aastal on põllumajandustoetused aidanud ettevõtetel näidata kasumit ja võimaldanud investeerida. Ka 2008. aasta algus süstis optimismi, kuna toiduainete hinnad tõusid. Praeguseks on tõusutrend languseks pööranud ja põllumeeste pilk tulevikku on ebakindel.

Mullu toetusesaajate esinumbriks tõusnud Aravete Agro OÜ juhatuse esimehe Leonid Linkovi sõnul on ettevõtte eelmise aasta tulemused nulli ligidal. 21,8 miljoni krooni suuruse toetussumma sees kajastus ka PRIA-lt taotletud 6,2 miljoni krooni investeeringutoetust, mis kulus uue moodsa robotitega varustatud lauda ehitamiseks. Suurem osa novembris avatud lauda 45 miljoni kroonisest maksumusest finantseeriti pangalaenuga, lisainvesteeringuteks kulus veel 10 miljonit krooni.

Tänavu kardab Linkov miinusesse jääda ja Aravete Agro on kulude kärpimisega alustanud. "Investeeringud oleme nulli viinud, töötajaid oleme koondanud 25, töötasusid 15 protsenti vähendanud," rääkis ta.

Järvamaal Türi lähedal tegutsev OÜ Estonia sai mullu otsetoetusena PRIA kaudu 20,4 miljonit krooni, ent kasumisse see ettevõtet tõenäoliselt ei vedanud.

2007. aastaga võrreldes on tagasiminek mitme mäe kõrgune - toonase põllumajanduslikult hea aasta kasuminumbrid ulatusid 22,8 miljoni kroonini. Ka toetussumma oli suurem, ulatudes kokku 27,5 miljonini.

Mulluse halva aasta peapõhjused peitusid piima- ja viljahinna languses, samal ajal kui tootmine odavamaks ei läinud. Vihmane sügis pikendas koristusperioodi ja samale ajale sattus kütuse hinna tipp.

"Sellist langust ei osanud ette näha. 2008. aasta alguses tundus, et toiduainete vajadus suureneb, aga ei," nentis OÜ Estonia juhatuse esimees Ain Aasa ja lisas, et just viimaste aastate jooksul on nad toetuste baasil saanud aktiivsemalt investeerida. Selleks aga kaasati eelnevatel aastatel ka 55 miljonit krooni laenuraha.

"Ja eks pank nõuab muidugi oma. Aga halamine ei vii kuhugi," märkis Aasa. 2009. aastal on investeeringud samuti nullini viidud ja ilmselt vaadatakse üle ka tööjõukulud.

Piimatootja suurimaks mureks on praegune madal piima kokkuostuhind. 2008. aasta esimese kvartali 5,6 kroonilt kilo eest on see kohati langenud juba 3,5 kroonile. Samal ajal on tootmise omahind umbes krooni võrra kõrgem.

Pärnumaal tegutseva OÜ Vändra juhataja Ilmar Teeveti sõnul on need ettevõtted, kes olid varasematel aastatel rohkem investeerinud, ka suure laenukoormusega ega tule kuidagi sellise piimahinnaga toime. "Nii palju kui me nüüd toetust saame, maksame me selle ka iga kuu pangale tagasi," nentis ta.

OÜ Vändra mulluse toetusnumbri sees kajastub ka ühekordne 7,8 miljoni krooni suurune investeeringutoetus. Vanade farmide lammutamiseks ja uute ehitamiseks on ettevõte aga alates 2006. aastast panustanud 65 miljonit krooni.

"Võlad on suured, aga samas, kui me poleks seda investeeringut aastal 2006 tegema hakanud, siis oleks aeg olnud loomad Rakverre toimetada," märkis Teevet ja lubas pangaga läbirääkimisi pidama asuda.

Miinusesse jääb 2008. aasta arvestuses PRIA kaudu 17 miljonit krooni saanud AS Väätsa Agro. "Piima hind, mis praegu makstakse, on tükimaad alla omahinna, ja kui see nii jääb, on see lõpp küll väga kurb," kinnitas Väätsa Agro juhatuse esimees Tiit Tuuleveski.

"Ma olen kogu aeg nende toetuste vastu olnud ega saa siiamaani aru, mille jaoks need nii välja on mõeldud. Kuidagi alandav on seda küsida ja siis keegi ütleb, et sa oled abikõlblik," rääkis Tuuleveski.

Samas ei pidanud ta silmas, et põllumajanduse saaks subsideerimata jätta. "Ilma toetuseta ei saa, aga küsimus on selles, et toodangu hind peaks õiglane olema," leidis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:55
Otsi:

Ava täpsem otsing