Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vitsur: ettevõtlus päästa iga hinna eest
"Mul on ükskõik, kuidas seda teeme, kas devalveerime või mitte," olid Vitsuri sõnad.
Vitsur ütles, et tema esitab sama küsimuse, nagu seda on teinud Swedbanki Balti regiooni juht Erkki Raasuke, kas Eesti ettevõtluse päästmiseks tuleb kroon devalveerida või mitte.
Kui me aga ettevõtlust konkurentsivõimeliseks ei vii, võib majanduskriis Vitsuri hinnangul kesta enam kui kaks aastat, mis oleks kauem, kui on prognoositud maailma majandusele, ja see oleks tema sõnul väga halb. Vitsur toonitas, et ettevõtluse konkurentsivõimeliseks viimiseks peame viima oma kulud 2005. või 2006. aasta tasemele.
"Praeguses olukorras tuleb selg sirgeks ajada ja edasi minna," rääkis Vitsur.
Vitsur selgitas, miks oleme praeguses halvas olukorras. "Pattu langemine toimus pärast 2005. aasta viimast kvartalit või ka 2006. aasta viimases kvartalis, kus ilmnes, et reaalpalga kasv jäi alla reaaltootluse kasvule," rääkis Vitsur.
"Tõsine signaal tuli 2006. aasta lõpus pärast seda, kui neli kvartalit järjest oli reaalpalga kasv kõrgem tootluse kasvust. See ei saanud hästi lõppeda," nentis majandusekspert.
Teine ohusignaal, millest Vitsur rääkis, oli jooksevkonto puudujääk. See tähendas seda, et riik tootis rohkem kui ta tarbis. Vitsur rääkis edasi, et suurim puudujääk tekkis kaupade osas, teenuste osas tekkis ülejääk, mis on aga praegu kahanenud.
Autor: Virge Lahe