Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Odavmüügist riskantne osta
Riskantsed projektid on näiteks tühi või pooltühi kortermaja, poolik arendus või pankrotivarana soodsalt müüki jõudev kinnisvara.
Millised võivad olla odavmüügist tekkivad ohud, sõltub peamiselt müüjast. Valitseb ka reegel, et kõige kallim ei pruugi olla kõige parem, kuid kõige odavam on kõige kehvem küll, hoiatas 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter ostmast kõige odavamat kinnisvara. "Sageli on tekkida võivad ohud juba hinnanumbrisse sisse kirjutatud," ütles ta Eesti juhtivale ehitusuudiste portaalile ehitusuudised.net.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman soovitas odavmüügis olevat pooleliolevat kinnisvara ostes vaadata, kas see piirkond on elujõuline. Ta tõi välja veel mitu olulist detaili, mida ei tohiks kahe silma vahele jätta - millised on infrastruktuuri väljaehitamise kokkulepped, kas hooned rajanud ehitaja veel tegutseb ning on võimeline seaduses ettenähtud ehitusgarantiid täitma.
Samuti osutas Sooman, et kindlasti tuleb süveneda piirkonda ja elamuid puudutavatesse halduslepingutesse, sest põhjaliku eeltööta võib ostja ühel päeval avastada, et ta elab enesele tahtmatult rajoonis, kuhu viib porine tee ning mille tänavad on öösel pimedad.
"Võib tekkida olukord, et elamisväärse keskkonna loomiseks peavad rajooni elanikud veel infrastruktuuri märkimisväärse summa investeerima ning lõpuks läheb soodsana näiv kodu hoopis kallimaks maksma, kui sarnane elamu juba väljaarendatud rajoonis," lisas Sooman.
A&A Kinnisvara atesteeritud kinnisvaraspetsialist Ahti Silk ütles, et poolelioleva kinnisvara ostusoovi korral peaks esmalt suuremat tähelepanu pöörama objektile, seejärel objekte teenindavate kommunikatsioonide olemasolule ja nende tarbimise võimalusele.
Lisaks ehituseksperdilt analüüsi küsimisele soovitas ta välja selgitada, kellega on sõlmitud kommunikatsioonidega liitumise lepingud, mis ulatuses need on täidetud, kas kommunikatsioonid on välja ehitatud ja kes on tarbitava teenuse pakkuja. Viimaselt tasub veel omakorda üle küsida teenuse tarbimist puudutavad detailid ja võimalikkus.
"Infrastruktuuri rajamise kohustus on tavaliselt piirkonna arendajal, soovitan julgelt täpse sellekohase info saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole," märkis Silk.
Kohalikus omavalitsuses peaks tutvuma ka ümbruskonnas asuvate müümata kinnistute detailplaneeringute ja ehitusõigusega.
Seda, kuidas edeneb naaberkinnistute müük, teab ainult müüja ise. Spetsialisti sõnul peaks leppima senise olukorraga ja olema valmis uue naabri tekkides ehitustöödega kaasnevate häirivate olude väljakannatamiseks.
Arendaja tausta tasub samuti uurida. Vahteri sõnutsi tähendab odavmüük sundmüüki, mis omakorda tähendab, et tundmatu arendaja puhul võib tekkida küsitavusi hilisema garantiiga.