Lustakas Kafka-käsitlus

Enamikus on Kafka loomingut peetud raskepäraseks ning painavaks, see ei ole aga sugugi ainumõeldav variant. Lavastaja Hendrik Toompere lavale seatud "Loss" pakub vaatajale vahelduseks küllaltki humoorikat materjalikäsitlust.

"Mina vaatan asjale teisiti, kui meie üldine Kafka retsensioon ette näeb. Kafkat peetakse hästi süngeks väljapääsmatute labürintide meistriks. Mina arvan aga risti vastupidi, et Kafka looming on hoopis hästi kerge ja suhteliselt reaalse maailma keskne," rääkis lavastaja.

Toompere hindab Kafkat harukordse huumorimeelega loojaks ning keskendub ka oma lavastuses just selle humoorika, kohati absurdinaljani küündiva vaatenurga väljatoomisele. "Loomulik eluvalu, seda on ikka, aga samavõrd on seal ka loomulikud elurõõmud. Mingit ängi sealt oodata ei maksa," tutvustas Toompere enda värsket lavastatust.

Elamuse kujunemisel on oma osa vaatajatel. Värskesse "Lossi" võib süveneda üsna mitmel moel, vastavalt sellele, mille jaoks konkreetne publik võimeline on. "Üks vaatab lugu, teine loo tõlgendust, kolmas otsib metafüüsilist pinda selle loo ja loo tõlgenduse pealt. Erinevaid kihte on seal sees palju, aga üksteist nad ei sega," rääkis Toompere.

Laval hargnema hakkava etenduse struktuur on iseenesest lihtne. Kergema tõlgendusvariandi pooldajate rõõmuks on lugu esitatud umbes sama mõistetavas keeles nagu keskmine Hollywoodi film ning on sedavõrd jälgitav, et Toompere hinnangul võiks seda isegi koos lastega vaatama minna.

Kogu etenduse kulgu veab maamõõtjaks kehastunud Hannes Kaljujärv. Tema eesmärk on ühe lossi territooriumil mõõtmistöid teha, kuid esialgsed plaanid takerduvad bürokraatia barjääri taha. Mees pingutab, kuid lossi ta ei pääse.

"Nagu minu lavastuste juures tavaliselt, ei ole tegelikult nii kerge öelda, kes seal on pea- ja kes kõrvaltegelased. Kogu trupp on üsna palju või kogu aeg laval tegevuses," kommenteeris Toompere.