Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rünnak ettemaksu vastu ohustab paljusid kaupmehi

Kadri Paas 23. veebruar 2009, 00:00

Nimelt tegid tarbijakaitsjad TEA Kirjastusele sunniraha nõude hoiatuse, viidates, et võlaõigusseaduse järgi ei või nad oma entsüklopeedia eest üle poole hinnast ettemaksuks küsida. Kirjastusele heidetakse ette, et see nõuab 100 protsenti ettemaksu, kuigi kaup ei ole veel ostjani jõudnudki.

Kirjastuse juhi Silva Tomingase sõnul tõlgendavad tarbijakaitsjad ettemaksunõuet valikuliselt ja nende puhul ka vigaselt.

"Kirjastus ei ole kunagi ostjat sundinud ettemaksu tegema, vaid on andnud võimaluse valida maksmisviiside vahel - ettemaks, kaheaastane otsekorraldus või 60kuuline otsekorraldus. Ükski tellija ei ole seadnud kahtluse alla oma õiguste rikkumist. Ka tarbijakaitsjad ei ole sunniraha nõude hoiatuses viidanud ühelegi tarbija esitatud pretensioonile," oli Tomingas nördinud.

Tomingase sõnul puudutab probleem suurt osa Eesti äriühingutest.

"Meie ettemaksuga on sarnane enamiku ajakirjade ja ajalehtede, ka raamatute tellimisskeem, samuti ühistranspordi kuu-, kvartali- ja aastakaartide etteostmine. Enamiku piletite ostmisel ei ole kliendil isegi võimalik valida, kas maksta pileti eest kohe täishind või pool rahast enne kauba või teenuse saamist ja pärast ülejäänud pool lisaks," kirjeldas Tomingas absurdset olukorda.

ASi Apollo Raamatud (muu hulgas interneti teel raamatuid müüva) tegevjuhi Arvo Pihli sõnul on terve mõistuse vaatenurgast absurdne nõuda alati ja kõiges enne teenuse osutamist või kauba saamist kas osalist või täielikku tasumist.

"Kuigi paljudel juhtudel on võimalik ka kaup koos arvega kätte anda ja loota, et ausad kliendid kõik hiljem tasuvad, siis teame ju kõik, et nii ilus tegelik elu ei ole. Ma siiski eeldan, et siin on mingi üks punkt seadusest välja rebitud ja seda kiputud absolutiseerima," oli Pihl lootusrikas.

Ta rõhutas, et tarbijakaitsjate ja kaubandusettevõtete vahel oleks vajalik sel teemal dialoogi arendada, et edaspidi selliseid arusaamatusi ja tõlgendusi vältida.

"Kuidas siis peaks mõistlik ettemaksupõhine kaubandus toimima, et selline asi jätkuvalt olemas on ja jääb, selles vist ei tule kahelda?" küsis Pihl.

Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse esimees Kadri Haljamaa leiab, et kuna puudub selgus võlaõigusseaduse sätete tõlgendamises, siis loodab liit, et üsna pea tehakse kohtu, riigikogu või valitsuse tasandil selge otsus, kuidas selle seaduse sätteid tuleb tõlgendada ja täita.

"Tarbijakaitseameti otsus nõuda sunniraha on ohtu seadnud paljude Eesti ettevõtete tegevuse ning on vastuolus rahvusvahelise ärikorraldusega," lisas Haljamaa.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamis- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts ütles, et olemasoleva info põhjal ei saa nad tarbijakaitseameti tõlgendusega nõustuda. "Tarbijate huvide kaitsmine on kahtlemata oluline, kuid juhul, kui tarbijale pakutakse toote või teenuse eest tasumiseks erinevaid variante, millest üks on ka 100% ettemaks, ei saaks ilmselt rääkida sellest, et tarbijat kohustatakse tasuma 100% ettemaksu. Rääkides konkreetsest tootest või ka ajalehtedest-ajakirjadest, on tarbijal alati võimalik toodet ka mitte ette tellida, vaid osta see hiljem üksikmüügist," arutles Palts.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas nentis, tarbijakaitsjad peaksid lähtuma tervest mõistusest ja juhul, kui mõni seadusesäte on elule jalgu jäänud, siis tuleb algatada selle muutmine.

"Tarbijakaitseameti ülesanne ei ole majandustegevuse takistamine. Amet ei ole kindlasti karistamismasin, keda karta või kellega suhtlemist vältida," rõhutas Klaas. Ta lisas, et asjaolude kaalumise järel võib seadusemuudatus kõne alla tulla, sätestamaks täpsemalt ettemaksu erisusi sõltuvalt kaubagrupist ja hinnast.

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski ütles, et "TEA Kirjastusele on edastatud tähelepanu juhtimine tähtajaga 23.02.2009".

"Võlaõigusseaduse paragrahv 213 lg 4 käib kaupade ostu kohta. Lennupiletite ja kontserdipiletite müümisel ei ole tegemist tarbijalemüügiga (asja müügiga)," lisas Turetski.

Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon teatas reedel, et tarbijakaitsjate tõlgendus piirab igasugust interneti- ja muud kaubandust ehk ettevõtlusvabadust tervikuna.

"Kaitstes tarbija huve üksikute ja hüpoteetiliste internetipetturite vastu, kahjustab riiklik amet enamiku ausate ja turul tunnustuse saavutanud kaupmeeste huve ja õigusi," olid EVEA liikmed nördinud.

Assotsiatsiooni sõnul toimib kogu maailmas internetikaubandus põhimõttel: enne raha, siis kaup.

"See ei olegi teisiti mõeldav, kui tegemist on müümisega tuhandetele tundmatutele eraklientidele, kellelt makse või selle osa sissenõudmine tagantjärele on praktiliselt võimatu," märkis organisatsioon pressiteates.

Esindusorganisatsioon küsis, kas seadusandja mõte oli tõesti likvideerida Eestis internetikaubandus ja sundida selle ala ettevõtjaid kolima offshore'idele.

"Kas ebaseaduslikuks on osutunud ka aastakümneid praktiseeritud ajakirjanduse aastatellimused? Või on tegemist siiski ajale jalgu jäänud seadusesättega, mille korral mõne petturi elimineerimiseks karistatakse kõiki ning kus järjekordselt on jäänud tegemata analüüs, kuidas seaduse taoline tõlgendamine mõjutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid?" seisis protestis, milles assotsiatsioon ähvardas pöörduda majandusministeeriumi, justiitsministeeriumi ja riigikogu poole palvega teha võlaõigusseaduses kiired parandused, mis tagaksid interneti kaudu ja ettetellimisel enda tooteid müüvatele ettevõtjatele rahvusvahelise tava kohased tegutsemistingimused.

Keegi ei saa ju keelata! Boþe moi! See on juriidiline jura, millega tarbijakaitsjad igavusest tegelevad! Ajalehte ja ajakirjade tellimisega on ju sama asi. Ei saa kohustada. Õige! Aga keegi ei kohustagi! Tehakse ettepanek ja inimene vabatahtlikult maksab. Milles küsimus!?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing