Mäng maksudega, valitsuse kutsetõbi

Ettevõtjatel pole vähimatki võimalust kokku panna oma kava kriisis tegutsemiseks, rahavoogude juhtimiseks, sest valitsus üllatab pidevalt uute ideede ja eelnõudega, mis muudaksid senist ettevõtete maksustamist.

Esmalt tuli valitsus välja mõttega panna ettevõtete õlule haigushüvitiste maksmine neljandast kuni kaheksanda päevani.

Töötuskindlustusmakse määr jäi praegu küll muutmata, ent selle teema juurde tullakse tagasi peatselt, sest töötute arv suureneb ähvardava kiirusega. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on tulude ja kulude vahel juba praegu suured käärid sees ning küsimus on selles, kas tõsta maksemäär maksimumini, s.o 3 protsendini või vaadata üle hüvitisemäärad või teha mõlemat.

Nüüd valmistab rahandusministeerium ette eelnõu, mis seab ettevõtjaile kohustuse tasuda ka kutsehaiguskindlustuse eest.

Valitsus on võtnud suuna kergendada riigieelarve kulutusi, veeretades kohustused ettevõtjatele. Valitsuse lubadusest sotsiaalmaksu mitte tõsta on saanud hoopis sotsiaalmaksu varjatud suurendamine - kui otse ei saa, läheb valitsus ringi.

Kutsehaiguskindlustus on tõsine teema ning vajab rahulikku arutlust. Sest on ju ettevõtteid, kus töö ilmselgelt kahjustab inimeste tervist, näiteks kas või Eesti Põlevkivi. Pole ju kaevuri töö kuidagi võrreldav telleri omaga ning on selge, et kui ettevõte tahab kaevandusse töötajaid leida, tuleb tal ka hüvitada sellest tööst tekkiv kahju tervisele.

Aga see on ka töötaja valiku küsimus - võtab tema selle riski, siis tuleb ka tal endal vähemalt osa riski eest tasuda. Ehk - ettevõtetele tuleb läheneda erinevalt ning samas mitte unustada ka töötaja vastutust.

Aga see ei ole kriisiajal välkotsuse tegemise koht. Aeg on selleks täiesti vale, aga seda õigem küsimaks valitsuselt, kas ta on ka teinud arvutused, kui palju ettevõtteid võiks jääda ellu pärast kõiki neid otse ja kaude maksude suurendamisi. Praegu toimib aktiivselt 40 000 ringis, enamikul neist keeruline toime tulla praegusegi maksukoormaga. Nii mõnigi neist lõpetab tõenäoliselt selles kriisis oma elupäevad ka ilma täiendavate maksukohustusteta.

Jääb üle küsida, milline on siis riigi eesmärk - tõmmata ettevõtjad liistule ning võtta lootus tööle veel tuhandetelt ja tuhandetelt inimestelt? Ja kui maksumaksjaid jääb vähemaks, siis tõsta veel makse?

Riigile kipub maksudega tõmblemine piltlikult öeldes kutsehaiguseks saama. See omakorda mõjub halvasti ka ettevõtjate tervisele, aga ravi pakkumise asemel nõuavad poliitikud ettevõtjailt ikka "paketti" ühiskonna heaks. Unustades, et ühiskond püsibki peamiselt ettevõtluses toodetud lisandväärtuse najal. Seda tuletab meelde kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie kõrvalleheküljel.

Autor: ÄP