Palkmajade tootjad surve all

Eelmisel nädalal kommenteeris värske sotsiaalminister Hanno Pevkur, et kiiret abi vajavate ettevõtete riskigruppi kuuluvad näiteks palkmajade tootjad, sest eksporditurgude äralangemise tõttu on need tootjad löögi all.

Ristiküla Palkmaja juhataja Ivar Roht ütles Eesti juhtivale ehitusuudiste portaalile ehitusuudised.net-le, et majandussurutise tõttu pole ettevõttel tänavu veel ühtegi tellimust olnud. "Palkmaju ehitatakse aasta läbi. Praegune olukord on tingitud majanduslangusest," märkis Roht. Tema sõnul on alles nüüd, kui on tehtud 30protsendiline allahindlus, laekunud aasta esimene tellimus. Olukord võiks tema hinnangul paremaks muutuda suvel, kui algab ehitushooaeg.

"Oleme suhteliselt väike firma, seetõttu saame teha nii suure allahindluse. Saame olla paindlikumad kui suurfirmad, kellel on palju töölisi," märkis ta.

Pessimism kogu sektorile siiski ei laiene. Valgamaal tegutseval ASil Ritsu on ettevõtte omaniku ja juhi Ants Randmaa sõnul korralikult tellimusi nii märtsis kui ka aprillis. "Jaanuaris oli tellimusi küll ja küll eelmisest aastast ees, tagasilöök tuli meil veebruaris, mis on samas ka ajalooliselt suhteliselt nõrk kuu," lisas Randmaa.

Samuti tellitakse Eestist, kus tema sõnul paljude tootjate sõnul turg kokku kuivanud on ja projekteerijatel on siinsete töödega käed-jalad tööd täis.

"See ei ole siiski kergelt tulnud ja üle mõistuse raske on," kommenteeris Randmaa. "Palkasime eelmise aasta augustis, kui oli näha, et asi hakkab metsa minema, neli müügiinimest juurde. Need otsused hakkavad nüüd vilja kandma."

Suurema müügijõuga vaatab ettevõte ka uute turgude poole kui püüab üles soojendada juba varasemaid suhteid. Meid huvitab näiteks Ukraina, kuhu oleme varemgi müünud, ent nendega jäi soiku. Nüüd käisime seal ühel näitusel ja on lootust, rääkis Randmaa.

"Samuti pakuvad meile elavat huvi Balkanimaad, kuhu võiks rohkem müüa," selgitas Randmaa lähiaja ideid. Eksport moodustab Ritsu käibest kuni 85% ja enim on müük kahanenud Jaapanis, Iirimaal ja Hispaanias.

Jooksvalt aastalt loodab Ritsu aga kasvu. "Kui tuleb 10%, siis ma olen väga rahul," lisas ettevõtte juht. Eelmise aasta lõpetas ettevõte käibelt 2007. aasta tasemest allpool, ent siiski väikeses kasumis. "Kasumita tegutsemine oli julge, aga ainuõige otsus."

Eesti Erametsakeskuse andmeil langes puiduhind möödunud aastal ka IV kvartalis kõigi puidusortimentide osas, ulatudes ainult kasepakul üle tuhande krooni.

Tegelikult oli ka kase vineeripakuostmine aasta lõpus tugevalt piiratud ja ostetavad kogused olid tagasihoidlikud ja pigem oma headelt pikaajalistelt partneritelt. Okaspuupalgi hind jäi aasta lõpus 700-800 krooni vahele. Paberipuidu hind ulatus napilt üle 400 krooni. Ka küttepuidu hind oli langenud, olles keskmiselt 340 krooni. Et paberipuidule puudub nõudlus, siis küttepuidu hinna ongi alla viinud paberipuit.

Eelmise aasta I kvartal oli suhteliselt stabiilne, seejärel hakkasid hinnad langema ja aasta lõpus toimus järsk kukkumine. Suurim kukkuja oli kasepaberipuit, aastalõpu hind oli vähem kui pool aastaalguse hinnast. Okaspuupaberipuidu ja männipeenpalgi hinna kukkumine oli ca 35%, jämepalk langes 30%.

Kuusepalgi hind jõudis männipalgiga ühele pulgale. Haavapaberipuit vähenes aastaga veerandi, kasevineeripakk ning kasepalk viiendiku võrra. Stabiilseim oli kõige odavam sortiment - küttepuu, mille hind vähenes 15%.

Puitmajaliidu juhatuse liige Andrus Prangli sõnul tasub hirmsate allahindlustega turgu solkivate palkmajatootjatega ettevaatlik olla.

"Alla omahinnani ulatuvad hirmsad allahindlused viivad tõenäoliselt poole aasta pärast pankrotini," hoiatas Prangli.

Ostjate seisukohalt on allahindlused loomulikult soodsad, ent väga suure allahindluse pakkuja võib enne tellimuse täitmist pankrotti minna. Samuti on selliste allahindluste puhul kvaliteet kaheldava väärtusega. Tema sõnutsi on konkurents väga tihedaks muutunud, sest senised eksportijad on nüüd sunnitud kodumaal turu leidma.