Riigi abi ettevõtjale - maksuvõla ajatamine

Viimased kaks kuud on möödunud maksuameti võlgade sissenõudmise talituse jaoks kiirelt. Alates aasta algusest on ameti seinte vahel koostatud ettevõtetega tervelt saja miljoni krooni ulatuses maksuvõlgade ajatamise graafikuid ning ajatatud võlgade maht on ületanud veerand miljardi piiri.

Ajatatud maksuvõla intress konkureerib edukalt pankadest pakutuga ning võib jääda koos tulumaksuga 15% alla.

"Võlgade ajatamise võimalus on küll riigi vastutulek, aga kindlasti ei ole see laen," sõnas maksu- ja tolliameti võlgade sissenõudmise talituse juht Kerly Lillemets. Samas nentis ta, et maksuametnikel on käed-jalad tööd täis, kuna ainuüksi viimase kahe kuuga on ajatamiste maht kasvanud pea 70 protsenti ning ajatamislepingu sõlminud "klientide" arv on tõusnud 1600ni.

"Kui oleksime maksuvõla korraga ära maksnud, oleksime pidanud pillid kotti panema," nentis juba mullu sügisel 1,7 miljoni kroonise maksuvõla ajatanud logistikafirma Arco Trans juht Peeter Kuusk.

Talle sekundeeris Viking Motorsi autokeskust juhtiv Üllar Taniberg, kel õnnestus aasta lõpus ajatada firma 4,6 miljoni kroonine maksuvõlg. "Meil oli maksuametiga lihtsam kaubale saada kui pangaga," ütles Taniberg. Mees tunnistas, et oli lausa üllatunud, et Eesti riigis on selline koostööaldis maksuamet.

Arco Transi juht Kuusk palkas maksuametiga suhtlemiseks küll advokaadi, ent maksuametnikud ise kinnitavad, et lihtsamat asja kui maksude ajatamine annab otsida.

Kogu vajalik info koos taotluste ja intressikalkulaatoriga on olemas maksuameti kodulehel, samuti on ametnikud suurema vaevata telefonitsi kättesaadavad. "Julgen öelda, et pigem maksku see raha riigieelarvesse kui advokaatidele. Vahetu suhtlemine on parem ka meile, muidu tekib katkise telefoni efekt, kus üks ütleb "traktor" ja teine kuuleb "buss"," kinnitas maksuameti võlaosakonna juht Lillemets.

Viimase nädala jooksul 7,4 miljoni kroonise maksuvõla ajatamise kokkuleppe sõlminud Koger Kinnisvara juht Andres Pärloja möönis, et maksuvõla pikendust võib laenuna võtta küll. "Pangast praegu üldse laenu ei saa ja turult nii odavalt kindlasti ei saa, kui maksuvõla ajatamisel," rääkis Pärloja.

Maksuvõla ajatamise kasuks räägib lisaks intressisoodustusele veel mitu asjaolu - maksegraafiku muutmine või lõpetamine ei too kaasa lisakulusid, samuti on ajatatud maksuvõlg ohutu ettevõtte mainele, kuna seadus ei käsitle sellist makseviisi enam maksuvõlana ja ettevõttel ei teki ka takistusi näiteks riigihankel osalemisel.

"Maksuvõla ajatanud ettevõtja on puhas leht, me saame talle ka kirjaliku tõendi väljastada. Pealegi, kui juba maksuamet on hinnanud ettevõtjat piisavalt usaldusväärseks, et tema maksuvõlga ajatada, siis ma ei näe põhjust, miks teiste hinnang peaks olema teistsugune," rääkis Lillemets.

Maksuametnik aga toonitas, et maksuvõla ajatamine ei sobi siiski mitte kuidagi neile ettevõtjatele, kes on püsivates makseraskustes. Tegemist on siiski abiga vaid ajutiste makseraskuste leevendamisel. Agoonia pikendamiseks pole see lahendus, märkis ta.

Praegusel ajal on igasugune võla refinantseerimine ettevõtjatele väga kasulik. Iseasi, kui laialdaselt peaks sellise riigipoolse abiga tegelema just maksuamet. Maksuamet pole kindlasti pank!

Olen krediidi valdkonnas tegutsenud alates 1997. aastast ja siis oli see vägagi levinud laenu võtmise viis, et jäeti maksud maksmata. See oli käibekrediidi tekitamine, eriti väikestel ja keskmistel firmadel. Samas, kui ettevõtja on siiski maksuametile võlgu jäänud ja seda korduvalt, julgen arvata, et tema likviidsus on üldiselt väga halb. Isegi kui ajatatud maksuvõlg pole ametlikult võlg, on see siiski avalik.