Rohelises Toas on igavene kevad

Roheline ümbrus värskendab, annab lootust, õhutab romantilisi suhteid, aitab saavutada tasakaalu, harmooniat - nii võib lugeda Rohelise Toa koduleheküljelt. Ja võin seda oma kogemusest üle kinnitada -

sealne hiline hommikusöök või õieti varane lõuna muutis päeva rõõmsamaks ja kinnitas usku, et küll see päriskevad ka ükskord tuleb.

Menüü poolest on Roheline Tuba ehtne söökla oma tavalise sööklamenüüga - pudrud, supid, pannkoogid, pikkpoiss, omlett. Söökla ja restorani kõige suurem vahe on vist see, et kui sööklal on vaid üks eesmärk - täita kõhtu, siis restoran on lisaks sellele ka esteetilised, emotsionaalsed ja gurmeelised eesmärgid seadnud. Iseasi muidugi, kas need täidetud saavad.

Kui nii, siis Roheline Tuba on rohkem kui söökla - keskkond on esteetilisem kui nii mõneski restoranis. Sealt saab hea tuju ja nii mitmedki asjad maitsevad paremini kui nooblis restoranis (eriti kohv, aga ka kook, tee ja kuklid).

Et liiklusrohke Paldiski maantee ei segaks, on majale kõrkjaaed ümber ehitatud -

vähemalt söömise ajal ei pea autodevoolu vaatama. Ka selles annab sõbralik Tuba silmad ette nii mõnelegi autoparklavaadetega luksusrestoranile.

Pikkpoiss ja omlett pikemat juttu ei vääri, need olid sellised, nagu nad olema peavad või natuke paremadki (sellist kastet, nagu pika poisi juurde oli tehtud. iga perenaine küll teha ei suuda, ka kartulid olid hoolega valitud, see tähendab maitsvad ja kollased).

Aga kõik muu on üllatav ja erakordne: rohiroheline tuba punaste mooniõites laudadega, ilus puhas puit seintel, kenades linastes kleitides ettekandjad, mahe eesti muusika, kaunid ja hästisobivad nõud, salatimaterjaliks keemiavabalt kasvatatud kodumaised köögiviljad, praegu küll põhiliselt porgand ja kapsas. Üldse kasutatakse Rohelises Toas võimalikult palju mahedat kohalikku toorainet.

Ahjusoojad kuklid maksavad 3 krooni tükk ja ühe krooni eest saab neile Pajumäe talu ürdikohupiimakreemi peale määrida. Kukleid pidime mõne minuti ootama, need olid alles ahjus. Saime nad lauda lausa näppekõrvetavatena: krõbedad, seemnetega kaetud, lõhnavad, ehtsad.

Kukli kõrvale saab looduslemb juua kõikvõimalikke ürditeesid, aga tehakse ka korralikku kanget ja hästilõhnavat masinakohvi. Mõnikord tundub, et kohvijoomine justkui ei sobiks tervisliku elu ja toiduga kokku. Rohelises Toas on aga kohv sama aus jook kui tee.

Praeguse lörtsise ilmaga peaks linn teraapilisi rohelisi tube täis olema: olles parajasti autorataste alt järjekordse sahmaka pori saanud või poole sääreni ulatuvast lombist läbi ukerdanud, saaks sinna rahunema, ennast koguma ja kevadlootust turgutama minna.