Laudpõrand vajab rahuliku südamega lähenemist

"Kõige kvaliteetsema põranda saab, kui kruvidega kinnitatud lauad aasta pärast uuesti avada ning siis koos lisalauaga tagasi panna," selgitab Säästva Renoveerimise Infokeskuse vanamaterjali projektijuht Kalle Kase. Sellise võimaluse annab just laudade kinnikruvimine, mitte naelutamine. Lisalaua vajadusele osutas ta näite abil, kus näiteks 20 sentimeetri laiune laud võib kuivamisel aheneda kuni 3 millimeetrit.

Samuti ei tohi tuppa toodud laudu kiirustada kohe põrandale kinnitama. Et põrandast mingitki asja saaks, peaks materjal seisma vahelippidega ladustatult ruumis vähemalt paar päeva, veel parem kui nädal aega. Nii ühtlustub laudade niiskustase toa kliimaga. Ruum olgu muidugi köetav.

Eesti Metsatööstuse Liidu asedirektori ja Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi tõdemusel ei pea ruum näiteks suvel köetud olema. Külla aga olgu niiskustase toaõhus siis 30-40 %, seega inimesele toas elamiseks tervislik foon.

Kase seletusel tuuaksegi tavalise veana tuppa niisked lauad, mis virnastatult aga kisuvad kaardu või suisa propellerisse. Selliseid laudu põrandale sirgelt panna on üsna võimatu, liiatigi võivad need paigaldamisel ennast lahti virutada. Veel hullem on niiske materjali kohene kinnilöömine, siis võib see kuivades kogu põranda ajada kummi kuni laudade lõhkiminekuni.

Tuppa toodavad lauad peaksid seega olema 10-12protsendise niiskusega.

Riistop soovitab laudade kinnitamisel jätta seinast kuni paarisentimeetrine vahe - siis pääseb kogu põrand toa niiskuse muutudes ennast liigutama. Vahe seina ääres kaetakse põranda ääreliistuga.

Klassikalise laudpõranda laud on 38 millimeetrit paks, kuid sellest saab korraliku põranda eeltoodud võtteid arvestades. Teise lahendusena toob ta esile 19millimeetrised lauad, mis õhukestena sobivad vaid puitlaastplaadile või betoonile liimimiseks. Siis saab kindlasti ühtlase ja minimaalselt liikuva põranda.

Põranda õlitamisel või lakkimisel on kummalgi viimistlusel oma eelised ja puudused.

Kodus pidas ta parimaks õlitada magamistuba, lakkida elutuba, samuti ka esikut. Lakk kannatab rohkem käimist, õli seevastu on paljale jalale tervislikum. Siiski on mõlemad viimistlusvariandid niiskuse ja kriimustuste suhtes tundlikud. Seega tuleks esikus kasutada porivaipu ja põrandakütet.

Enne õlitamist tuleb põrandapinnale teha erilise pesumasina ja seebiveega süvapuhastus. Õlitamisel tasub Kase soovitusel põrand ka vahatada, siis muutub pind tugevemaks.

Kui õlitust saab alati katta, siis lakk on lõplik kiht, mida enam katta ei saa. Liiatigi kardab lakk lööke, jättes puidu edaspidi kaitseta. Kahjustatud lakiga põrand tuleb puhastada ja tervenisti taaslakkida. Teisalt on lakitud põrand õlitatust igapäevaste pesuvahenditega kergemini hooldatavam.

Eesti Metsatööstuse Liidu asedirektor ja Puuinfo projektijuht Märt Riistop soovitab enne vana laudpõranda edasise viimistluse valimist see puhtaks lihvida.

Mustusest väga paakunud põranda võiks hoopis toonida või koguni värvida. Muidu võib puidukarva põranda tagaajamisel tulemuseks saada ebaühtlase välimusega lakitud või õlitatud põrand.

"Lihvimise eel tasub põrandanaelad torniga sügavamale lüüa, siis ei pea pidevalt liivapaberit vahetama ja rikkuma lihvijat," paneb Riistop südamele. Lihvimist alustatakse jämeda liivapaberiga, tööetappide arenedes valitakse järjest peeneteralisemaid liivapabereid.

Ehituse nõuandja ja restauraator Rene Pere peab lisaks lihvimisele vajalikuks ka vana põranda kuumapuhuriga töötlemist.

Kuumtöötlusega saab kätte viimased värvi ja vana pahtli jäägid. Riistop pakub eheda välimuse säilitamiseks lisalahendusena välja ka näiteks leelisega töötlemise.

Pärast puhastamist saab põranda õlitada või lakkida.