Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Materjalimüük kahaneb sel aastal kohati 50 protsenti

Siim Sultson 02. aprill 2009, 00:00

"Meie müük on eelmise aastaga võrreldes selleks aastaks kahanenud kuus korda," ohkas OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube. Kui eelmisel aastal oli d tarbijatena töös Vaida-Aruvalla teelõik ja Tallinna Lennujaam, siis oktoobrist jooksis tema kinnitusel ehitusturg päris kinni.

"Ma ei tea, kas me oleme tootmises aastas 2002 või 2003 - seda näitab aprill," osutas Haube täbarale seisule. Kui mujal Euroopas ehitus ikka toimib, siis kohaliku riigivõimu otsustamatust pidas ta masendavaks.

Eile sai 2/3 OÜ Väo Paas töötajatest kätte koondamisteated…

Seega kolme aasta tagune killustikupõud, mis oli ehituse hoogsale kasvule kui kont kurgus, on nüüd mälestus. Toonane olukord, kus Väo karjääris krabati juba hommikul kell kaheksa killustik otse kivipurustaja alt, laskmata mingitelgi laovarudel tekkida, kõlab nüüd otse uskumatuna.

Teedeehitajatel tundus kõrvalt vaadates ju kõik hästi - peaksid nad ju saama endale riiklike objektide tegemiseks taha eurorahad. Ent sellel on üks konks - euroraha laekub alles siis, kui riik suudab tagada omapoolse rahastamisosa. Seni kui raha hoolega arvutaja ja lugeja vajalikke summasid kokku ei saa, pole loota ka eurorahade tulekut ja nendest teedeehitust. Seega siis ka killustiku tarbimist. Samuti riigi haldussuutlikkusest on siin üksi vähe.

Justkui asja illustreerimiseks võttis riik küll Mäo-Tartu maantee rekonstrueerimise menetlusse, kuid avaliku pakkumise korraldamine tuleb varemalt 2011. aastal.

Ehitusettevõtja ja endine ASi Skanska EMV peadirektor Jaanus Otsa tõdes, et ehitus- ja materjaliturg reageerib üldisele majanduskliimale 9-12kuulise hilinemisega.

Ta ise näeb vaid ehitushindade langustrendi jätku. Samas tervikuna sõltub ehitusturul kõik kõigest. Ühelt poolt Euroopa struktuurfondidest rahastatavad infraehitused kohalikest suurt ei sõltu. Teisalt ülejäänud ehitusturgu puudutav tõus järgneb siis, kui üldine majanduslik tõus on tõeks saanud.

Päästva retseptina soovitab ta endasse uskuda, kuid ka arvestada maailma majanduse tegelikkusega. Endiselt ei pidanud Otsa halamist lahenduseks - ikka paneb olukorra paika reaalne hindamine.

Ühelt poolt on raskusi tooraine kättesaamisega kohalikest metsadest, teisalt ehitusmahtude vähenemise tulemusel toodete hinnad kukuvad.

ASi Puukeskuse tegevdirektori Atso Matsalu hinnangul on näiteks meie naaber Rootsi täis odavat saematerjali. Nüüd saadetakse seda kõigisse Põhjamaadesse, Euroopasse ja Aafrikasse. Samuti hakkab see imbuma ka Eesti turule.

Seega peavad ka meie saematerjali hinnad langema veel. Seni on need hinnad kukkunud 30-35%.

Kohalikes saekaatrites on palke lademetes, tooret ülikülluses. Kui vaid leiduks kliente, kellele seda kõike pakkuda…

Samas on Soome saematerjal veel samas hinnas, mis Eestiski. Siiski viimastel uudistel on Soomeski nõudlus oma saematerjali järele peaaegu null. Näiteks Stora Enso ei kavatse sel aastal metsaomanikelt miskit osta. Samuti on Metsäliitto oma varumise viinud olukorrale vastavalt miinimumini.

Kurioosumina viitas Matsalu tõigale, et kogu treileri koorma puhul osutub Saksamaalt toodud liimpuit kohalikust odavamaks - tuhat krooni kuupmeetri kohta. Seegi seik räägib üldjoontes saematerjali edasise hinnalanguse kasuks.

Näiteks höövlipuidu ja voodrilaudade hinnad on paralleelselt langenud umbkaudu 25%, liimpuit aga vaid 11%.

Seega hetkest, kui siinsed hinnad jäävad kõrgemaks naabrite omast, voolab importpuit siia ja lööb hinna, kuid kohalikule tootjale veelgi kahjumlikumalt, alla.

Tarbijad, rõõmustage - pidu tuleb teie õuele.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive langes möödunud aasta neljandas kvartalis 40% ja trend süveneb.

Jooksvates hindades langes materjalitootjate käive 2008. aastal ligi 20% ehk kogumahus 8674 miljoni kroonini. Sealjuures on märkimisväärne, et siseturu käibe kahanemine ulatus ligikaudu 30 protsendini.

Eriti hakkab silma see, et neljanda kvartali käibe langus siseturul ületab juba 40% ja 2009. aasta esimesed kuud ennustavad materjalitootjate õuel ikka veel jätkuvat langust.

Käivet suutsid 2008. aastal kasvatada siiski väga üksikud ettevõtted - näiteks Krimelte, Pärnu Betoonimeistrid, T-Tammer, Metus-Est.

Endiselt on raskeim olukord raudbetoonelementide tootjate seas. Selle alasektori langus ulatub juba 40-50 protsendini.

Samuti jääb ehitusliiva müük üldisele ehitusmaterjalide keskmisele alla ning viimases kvartalis kahanes oluliselt pea kõikide müüritise materjalide müük. Kui veel kolmandas kvartalis toimis seinamaterjalide puhul eksport, siis viimases kvartalis oluline osa sellest haihtus.

Ligikaudu kolmandiku on vähenenud soojustusmaterjalide ja sillutuskivide müük. Keskmisest veidi parema tulemuse on aga andnud katusematerjalide, killustiku ja betoonisegude müük.

Aastavahetuse prognoosidest võis lugeda lootust, et viiendikust ülespoole sellel aastal tulemused halvemaks ei muutu.

Siiski on kahe kuu möödudes prognoosid muutunud aastavahetuse omadest oluliselt süngemateks - osas tooterühmades võib oodata kuni 50protsendilist langust. Selleks aastaks oodatakse kahjuks ka eksporttulemuste olulist langust. Siinjuures valab peale kohalike käivete kukkumise ka maailmas toimuv.

Veel eelmise aastani jõudsalt ülesrühkinud eksport saab sel aastal esialgseil hinnanguil ilmselt ligi 700 miljoni kroonise tagasilöögi.

Möödunud aastal kasvas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete eksport üle 550 miljoni krooni ehk 3210 miljoni kroonini. Suurima ekspordikäibega on ehitusmontaažvahtude tootja OÜ Krimelte. Lisaks Krimeltele on enam kui 100 miljoni krooni eest on kaupasid eksportinud AS Kunda Nordic Tsement, müüritise materjalide tootjad AS Aeroc ja AS maxit Estonia.

Lisanduvad ka lubjakivitoodete pakkuja AS Nordkalk, samuti plasttorusüsteemide valmistaja AS Pipelife Eesti ja avatäidete tootjad AS Fenestra ning Viljandi Aken ja Uks.

Läinud aasta 12 kuu käibe järgi reastuvas paremusjärjestuses oli juhtiv taas Krimelte 949 miljoni krooniga, järgnes aknatootja AS Glaskek 705 miljoni krooniga. Kolmandaks jäi AS Rudus 494 miljoni krooniga.

Neljandale kohale platseerus betoonelementide tootja AS E-Betoonelement 388,5 miljoni käibekrooniga. Viiendana järgnes AS Pipelife Eesti 364 miljoni krooniga. Tihedalt kannul tulevad AS maxit Estonia 350 miljoni krooniga, metallesemete tootja AS Saku Metall 345 miljoni krooniga,

AS Baltiklaas 296,5 miljoni krooniga, AS Malmerk 269 miljoni krooniga ja AS Nordkalk 267 miljoni krooniga.

Võrreldes eelmise aasta lõpu prognoosiga, on olukord alanud aasta kuudel oluliselt hullemaks, läinud. Üldisele langusele ehitusektoris annab hoogu majandustausta negatiivne areng ja tellijate skepsis.

Erinevalt eelmise aasta 20protsendisest kasvust jooksvates hindades, langeb eksport sel aastal umbes 2006. aasta tasemele.

Ehitustegevuse arendamiseks tuleks võtta kas või laenu. Selle eest saaks nüüd soodsate hindadega ehitada. Teise variandina võiks lasta käibele riigi võlakirjad.

Muidu jõuame olukorda, kus ka eksportivad ettevõtted tuleb sulgeda ning tulevikus ehitustegevuse arenedes oleme ilma ekspordist ja peame importima materjale, mida siiani oleme ise tootnud.

Lisaks tootjate kahanemisele kahaneb ka sortiment ja siis tuleb lõpuks hakata materjalide hindu tõstma. On kostnud ka arvamusi, et materjalitootmises peaks hindu veel langetama. Noh, aga olgu need tegelased siis lahked ja tulgu näidaku tootmises odavamate hindadega tootmist ette!

Tegelikult on praegu ehitamiseks ikka väga soodne aeg . Usun, et nii head aega niipea taas ei tule.

Kui ehitusturg raugeb tegevuse vähenemisel ruttu, siis materjalitootmine on inertsem - on ju siin taga hooned, seadmed, investeeringud.

Olukorra ühe lahendusena peaks materjalitööstust püüdma veel optimeerida nii tootmiskulude, kütuse kui ka tööjõukulude suhtes.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing