Euroliidrite vastakad teated

Euroopa liidrid on saatnud võimalike abipakettide kohta vastakaid sõnumeid. Hiljuti tunnistas Saksamaa rahandusminister Peer Steinbrück Bloombergile, et euroliidritel on vaid umbkaudne ettekujutus abipaketist.

Vastukaaluks kinnitas Saksa liidukantsleri Angela Merkeli usaldusisik Otto Bernhardt, et plaan on olemas ja mitte kedagi ei lasta pankrotistuda.

Iiri välisminister Micheal Martin väitis samas, et euroliidu rahandusministrid ei teagi, kuidas päästepaketti kavandada. Ja Euroopa komisjoni rahandusvoliniku Joaquin Almunia sõnul pole ärevuseks põhjustki.

"Kui kriis laieneb mõnele eurotsooni riigile, siis on lahendus olemas... Kuid pole tark tegu sellest lahendusest avalikkust eelnevalt teavitada," lasus ta Reutersile.

Kes suudaks interpreteerida, mida nende vastuoluliste sõnumitega öelda taheti või ütlemata jäeti?

Mitmed ökonomistid on viidanud Kreekale, Hispaaniale, Itaaliale ja Portugalile kui riikidele, millel võib olla raskusi oma kohustuste täitmisel. Kõik need maad kuuluvad eurotsooni, samas on neil erinevalt Saksamaast, majanduskriisi tingimustes üha keerulisem ja kallim võlakirju emiteerida.

Majanduse turgutamiseks mõeldud europaketile võimaluse andmine takerdus eelmisel G20 kohtumisel mullu novembris ennekõike Vana-Euroopa läbipõimunud pangandussüsteemi ähmasusse.

Polevat olnud mõtet "raha põletada", kui kontroll raha kasutamise üle puuduvat. Kuid brittide suurim liitlane Ameerika Ühendriigid nõudis IMFile 500 miljardi dollari suurust lisasüsti, mis lõpuks ka saavutati.

Teravamad vastuolud ja äge sõnavahetus äsja lõppenud G20 Londoni kohtumise eel lahvatasidki anglo-ameerika pangandustradit-sionaalide ja Euroopa riikide finantsreformijate vahel.

Keevaline Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy oli enne tippkohtumist veendunud, et kui ka sõnades leppeni jõutakse, siis reaalsed saavutused on valgusaastate kaugusel. Ähvardades isegi kohtumiselt lahkuda, kui rahvusvaheline finantskontroll jääb sama kesiseks kui kokkuleppe mustandis.

Saksamaa kantsler Angela Merkel jäi diplomaatiliselt vaoshoituks, kurtes vaid, et Saksamaa on niigi pidanud kandma suurimat raskust Euroopa majanduse päästmisel. Kompromissina otsustati viimaks, et Maailma Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsioon (OECD) hakkab petispankadest "musta nimekirja" pidama.

Ehkki Briti peaminister Gordon Brown teatas G20 kompromisskokkuleppe saavutamise järel võidukalt, et välja on kujunemas uus maailmakord ja rahvusvahelise koostöö ajastu, rõhutavad majandusanalüütikud, et muutuste ellu viimine nõuab pikka visa tööd, olgu selleks siis rahvusvahelise finantskontrolliorgani loomine või triljoni turgutusdollari majandusse pumpamine.

Skeptilisemad kommentaatorid on soovitanud hoiduda eufooriast ja lugeda leppe tekst hoolikalt läbi.

Hätta sattunud eurotsooni riikide finantstegelastel jääb esialgu üle vaid oodata ja ennustada, milline konkreetne "päästerõngas" neid ees ootab. Eurotsooni majandusprognoosid igatahes on praegu pessimistlikud. Eurotsoon on vabalanguses, kirjutas Danske Banki peaanalüütik Allan von Mehren.

Kaheldav, kas olukorras, kus osa euroklubi vanadest liikmetest ei täida pidevalt klubi reegleid, uusi liikmeid juurde tahetaksegi. Eriti, kui on ette teada, et liikmekandidaadid pole jätkusuutlikud.

Eks otsustajate ringi kuulub ju ka Euroopa Keskpank, kes ei lähtu mitte niivõrd poliitilistest kaalutlustest kui kuivadest ja kiretutest majandusarvudest.