Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA otsib ellu jäävat autotootjat
Tänast kirjutist ette valmistades piilusin muu hulgas ka USA autotootjate bilansse ja peab tõdema, et nii koledaid asju olen ma väga harva nägema juhtunud. Samas haakuvad nad muidugi suurepäraselt erinevate pankrottikuulutavate teadaannetega ja aktsiahindade liikumisega.
Valitsuse abirahast sõltuvatele Generel Motorsile ja börsil noteerimata Chryslerile pole enam palju armuaega jäänud - esimene peab USA valitsusele sobivad ümberkorraldused tegema esimeseks juuniks, teine aga juba selle nädala neljapäevaks. Kui ebaõnnestutakse, on järgmiseks sammuks pankrotikaitse alla suundumine.
Paremas olukorras on kolmas autogigant Ford, kes enne krediidituru külmumist 2006. aastal otsustas laenata 23 miljardit dollarit, andes sealjuures tagatiseks kõik peamised varad, sealhulgas peakorteri ja ka oma sinise ovaalse logo. Fordil seega valitsuse survet ei ole. Fordi paremat positsiooni hindavad ka investorid, kes aktsia hinna lühikese ajaga mitu korda kallimaks on ostnud. Fordile oleks kahe suurkonkurendi ebaõnnestumine ehk pankrotti minek muidugi kasulik ja eks osaliselt sellele investorid ongi panustanud. Lisaks teatas Ford eelmise nädala reedel keerulist olukorda arvestades küllaltki tublid esimese kvartali numbrid, mille järgi kontsern teenis kahjumiks 0,75 USA senti aktsia kohta, samal ajal, kui analüütikud ootasid miinuseks 1,24 dollarit aktsia kohta. Veelgi olulisemaks tuleb aga minu meelest pidada oluliselt vähenenud raha väljavoolu, mis käesoleva aasta esimeses kvartalis kahanes tänu efektiivsemale majandamisele eelnenud kvartaliga võrreldes pea 50%. Kui raha põletamist suudetakse edaspidi veelgi vähendada, siis võib Fordi käsutuses olevast 21 miljardi dollari suurusest rahavarust august välja ronimiseks isegi piisata. Fordi juhi Alan Mulally hinnangul peaks
autotööstuse pioneerettevõte vähemalt nullkasumisse jõudma 2011. aastal.
Selle aasta kolme kuuga müüs Ford oma peamisel turul USAs 43% vähem sõidukeid kui mullu võrreldavas perioodis. Mulally ei osanud hinnata, millal põhi vastu tuleb, kuid viitas pankade stabiliseerunud olukorrale, laenuturu aktiviseerumisele ja valitsuse abipakettidele ning pakkus, et nimetatutest johtuvalt võiks pööret näha selle aasta teises pooles.
Chrysleri olukord on kriitiline, kuid USA valitsuse ja Fiati juuresviibimisel saavutatud pühapäevased kokkulepped ametiühingutega annavad veel lootust, et kõik ei ole läbi, ja võib loota, et Chrysler suudab veel kuni 6 miljardi dollari saamiseks nõuded täita. Jäänud on kaks peamist tõket - kokkulepe võlausaldajatega, kes peaksid oma võla vahetama Chrysleri aktsiate vastu ja partnerleping Fiatiga, kelle väikeautode ehitamistehnoloogia eest on Chrysler valmis andma viiendiku oma aktsiapakist.
Fiati esindajate viibimine ametiühingutega peetud läbirääkimistel on üsna tugev signaal Itaalia autotootja huvist tehingu vastu. Samuti võib loota, et ka pea 7 miljardit dollarit laenanud pangad ja riskifondid eelistavad pigem omada äritegevust jätkava Chrysleri aktsiaid, kui näha USA väikseima autotootja pankrotti. Sarnast võla vahetamist aktsiate vastu üritab läbi viia ka General Motors, kes eile tegi vastava ettepaneku 28 miljardi dollari väärtuses võlakirju hoidvatele isikutele. Samuti tegeleb General Motors aktiivselt kulude kokku tõmbamisega, et veidi enam kui kuu pärast saabuvale kohtupäevale kindlamini vastu minna.
Seega USA autootjate olukord on väga pingeline, kuid mitte täiesti lootusetu.