Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Balti riikide majandus pole veel põhjast läbi

Sirje Rank 30. aprill 2009, 00:00

"Prognoosime tänavu kõigis kolmes riigis väga sügavat majanduslangust," kirjutas Swedbank eile avaldatud prognoosis, kus andis 2010. aastaks õrna kasvulootust vaid Eestile. Seda juhul, kui käivitub optimistlik stsenaarium - maailmamajandus toibub kardetust kiiremini, Eesti lähinaabrite majandus järsult ei halvene ning Eesti valitsus jõuab eelarve tasakaalustamise meetmetes kiiresti kokkuleppele.

Realistlikum on langus ka tuleval aastal. Olukord maailma majanduses võib halveneda, ütles Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri prognoosi kommenteerides. Riikide toetusmeetmed on andnud majanduse ergutamisel vähe tulemusi. Saksa valitsus kärpis eile SKP prognoosi -6%-le ning Leedu šokeeris teatega, et esimeses kvartalis kahanes SKP aasta baasil 12,6%.

"IMFi käest abi palumine on Leedus nüüd vältimatu," ütles Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen, kelle sõnul üllatab nii järsk langus isegi temasugust pessimisti.

Christenseni sõnul ei näe ta Balti riikides veel märke majandusolukorra stabiliseerumisest, ehkki Euroopas on juba esimesed rohelised võrsed.

"Ma ei näe reaalseid stabiliseerumise märke ei kinnisvara, tarbimise ega ekspordi osas," ütles Christensen.

Maris Lauri oli optimistlikum, väites, et põhi on lähedal. Eesti ettevõtjad on läbi viinud suured muudatused, tõmmanud tootmist koomale ja kärpinud palku, ning esimesest šokist on üle saadud. Juba on paranenud usaldusnäitajad.

Riskifaktor on aga valitsus, kes ei suuda raskeid otsuseid vastu võtta nii kiiresti, kui kriis nõuab. Kui kulukärpeid ja maksuotsuseid edasi lükata, jääb nende rakendamise positiivne mõju eelarvele nõrgemaks, hoiatas Lauri. Teadmatus sunnib omakorda ettevõtjaid investeerimisotsustega viivitama, mis pidurdab majanduse toibumist.

Lauri usub, et üksi kulude kärpimisega valitsus eelarvet tasakaalu ei saa - ka makse tuleb tõsta. Üle võiks vaadata tulumaksu ja käibemaksu ning kaaluda investeeringute maksuvabastuse otstarbekust, ütles Lauri.

Christenseni sõnul oleks aga suur viga Eestile hea renomee loonud maksusüsteemi lammutama hakata. "Räägin teie presidendile vastu. Eesti ei pea kõike Skandinaaviast üle võtma - kindlasti mitte progressiivseid ja kõrgeid makse," ütles ta.

Tuleb jätkata kulude kärpimist ja euro nimel maksab pingutada, lisas Lauri. "Kui jääme eurost ilma enda süül, on see väga halb. Niikaua, kui on lootust, tasub pingutada," julgustas analüütik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing