Sammal lisab koduaiale dramaatilisust

Sammal kasvab tõepoolest ise, kuid ainult seal, kus see talle meeldib. Ideaalsete tingimuste korral saame aga selle kasvu soodustada ja kasutada seda aias dramaatilise disainiefekti loomisel.

Need väikesed taimed, mis näevad välja ja tunduvad katsudes sametised, kasvavad paksuks kattematerjaliks kogudes tolmu ning kasutades kasvumeediumina omaenda kõdunevaid osi. Kui sammal paksemaks kasvab, moodustab selle paksu massi alumine osa rikkaliku komposti ning selle pehmes ja niiskes keskkonnas hakkasid arenema sõnajalad.

Kui aias juba kasvab korralikult sammalt, tuleb vaid õige veidike vaeva näha, et kogu maapind saaks põhiliselt just sellega kaetud. Parim keskkond sambla jaoks varieerub päikesest varjuni ning happelisest leeliseliseni - kõik oleneb sambla sordist. Põhiline võti sambla arenguks on aga kindlasti piisav niiskus.

Samblal pole juurtesüsteemi ega õõnsaid varsi, niiskus ronib mööda tüve läbi osmoosi ühest rakust teise. See levib läbi eoste, kasvatades uusi tüvesid ning koloniseerides maalappi, kive või muud materjali.

Soovides muru asemel kasvatada sammalt, tuleks alumiiniumsulfaadiga eemaldada pinnaselt kogu umbrohi. Selle tööga tuleb olla ettevaatlik, kuna see on väga happeline aine, mis liiga suure koguse korral võib sammalt põletada.

Teised vahendid maa happelisemaks ning seega samblasõbralikumaks muutmiseks on väävel ja raudsulfaat - just viimast peetakse kõige kindlamaks ja turvalisemaks vahendiks. Siiski võtab selle toimimine veidi aega ning teada tasuks ka seda, et raudsulfaat võib jätta kividele plekke.