Euroraha korvab riigi osa kärpimist

Maanteeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Koit Tsefels tunnistas, et euroraha kasutamisega on probleeme olnud.

"Prioriteet number üks on Euroopast tulev raha ära kasuta suurprojektide peale," märkis ta.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puusti sõnul on euroraha kasutamisel riigi omafinantseering sageli vaid 10-15% ja kohati ka 0%.

Mullu jaanuaris plaaniti teede peale kulutada üle 4 miljardi krooni, kokkuhoiuga on riigimaateede rahastamine kuivanud 3,1 miljardi kroonini. "Üks kärbe on veel tulemas. Kui palju kärbitakse, ei oska öelda," lisas Tsefels. Spekuleeritud on 60 miljoni krooni kadumise üle eelarvest, kuid see sõltub aktsiisimaksu laekumisest.

Teede REV-2 ASi juhi Andri Tõnsteini sõnul on teetööde hinnad 20-30% võrra kukkunud. "Jah, kahjuks on rahastamise maht vähenenud," märkis ta. "Samas on pakkumised riigile oluliselt soodsamaks muutunud. See tähendab, heal juhul kogumaht säilib tänu madalamatele hindadele."

Tõnsteini sõnul on maanteeameti plaan jagada projektid väiksemateks osadeks ettevõtete poolt vaadatuna hea. "Aastas on kolm-neli suurt hanget ning kui ühelgi neist edukalt osaleda ei õnnestu, siis on ettevõtte juhid ainult raskete valikute ees. Sisuliselt võib väita, et muud peale riigihangete teede-ehitusturul praegu suurt teha ei ole," ütles ta.

"Samas on ühte suurt objekti odavam juhtida, kui kolme väikest," lisas Tõnstein.

Ta märkis, et nende ettevõttel tööd õnneks on. Siiski on palku vähendatud 13% ja tööleping on lõpetatud 38 töötajaga.

Kuigi mõned firmad on tee-ehitusega lõpetanud, ei ole ASi Talter juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul olukord lahedamaks läinud. "See, et mõned on loobunud, on eelmise aasta tõsisema lahingu tagajärg, aga ma arvan, et turu maht on ka praegu turul olijatele liiga väike," märkis Pertens. "Meie seisukohast alapakkumisi tehakse pea igal riigihankel."

Tema sõnul on töömaht eelmise aastaga võrreldes vähenenud kümnetes protsentides. "Ise hindame, et see on kuni 40% vähenenud," lisas Pertens. Ka üldehitusettevõtted püüavad tema sõnul infrastruktuuriobjektidest osa saada.

Talteris on juhi sõnul koondatud 12-14% töötajatest, ning allesjäänutest on kõigil ka palganumbrit kärbitud.