Segadus kaevandajate järelevalve leeris

Järelevalve pole taganud kaevandatud maavara koguse ja mäeeraldise jääkvaru määramist markšeideritööga, samuti arvavad kõik järelevalveasutused, et järelevalve kaevandamismahtude üle on kellegi teise ülesanne, leiab riigikontroll.

Kaevandamismahtude täpne arvestus on vajalik keskkonnakahjude ja maksupettuste ärahoidmiseks.

Kaevandamisel ja kaeveõõne rajamisel tehtavaid mõõdistustöid ja sellega seotud dokumentide koostamist nimetatakse markšeideritööks.

Kaevandamisseaduse järgi on markšeideritööde riiklik järelevalve tehnilise järelevalve ameti pädevuses. Samas maapõueseaduse täitmist jälgib keskkonnainspektsioon ning keskkonnatasude seadust kontrollivad ühiselt keskkonnainspektsioon ja keskkonnaamet. Keskkonnatasude seaduse kohaselt tuleb ettevõtete esitatud kaevandusandmete õigsust kontrollida vajadusel ka kontrollmõõtmistega.

Riigikontrolli arvates puudub aga järelevalveasutuste vahel sisuline koostöö.

Näiteks 2006. aastal kontrollis majandusministeeriumi haldusalasse jääv tehnilise järelevalve inspektsioon (nüüd TJA) Rõstla karjääri Jõgevamaal ning leidis, et markšeideritöödega seal probleeme ei ole. Hiljem teatas kaevandaja aga riigikontrollile, et kuni 2007. aastani karjääris markšeideritöid ei tehtudki.

Teisalt, Nogopalu ja Tilsipalu karjääris tegi tehnilise järelevalve inspektsioon markšeideritööde tegematajätmise pärast kaevandajatele esimesed ettekirjutused juba neli aastat tagasi, kuid keskkonnainspektsioonilt mingit järelevalvet kaevandamismahtude selgitamiseks enne eelmise aasta lõppu ei järgnenud.

"Probleem on väga tõsine, riik on olnud selles osas lohakas. Kaevandajad tunnetavad, et kontroll puudub," sõnas J. Viru Markšeideribüroo OÜ osanik ja juhatuse liige Johannes Viru.

Viru arvates peaksid markšeideritöö tegijad olema riiklikult litsentseeritud. Praegu piisab aga geodeedi haridusest. "Reeglina maamõõtjad markšeideritöödega hakkama ei saa, siin on vaja teadmisi ka geoloogiast, mäeteadusest," lisas ta. See on ka üks põhjustest, miks on palju ülekaevandamisi avastatud. Teine probleem on selles, et kaevandusloa omanik püüab vahel markšeideriga kokku leppida, millised numbrid kirja pannakse. Viru teadis paari juhust, kus nii tehti.

TTÜ Mäeinstituudi direktor Ingo Valgma heitis markšeideritööde kontrolli osas kivi tehnilise järelevalve ameti poole, mille mäetöödeohutuse osakonnal ei ole tema sõnul sisulist kompetentsi ning mis kannatab süstemaatilise alarahastamise all. "Kaevandamise teemadel on väga palju lahendamata asju, millest ametis kellegagi rääkida pole," teadis ta.

Markšeideritööde kontrolli osas pakkus Valgma välja, et riik koolitaks välja paar markšeiderit, kellest täiesti piisaks karjääride kontrollimiseks.

Endise tehnilise järelevalve inspektsiooni (TJI) ja praeguse tehnilise järelevalve ameti (TJA) pädevuses oli ja on kontrollida mäetööde ohutustehnilist poolt, ka markšeideritööde puhul.

Ajakirjanduses avaldatud keskkonnainspektsiooni juhi Peeter Volkovi väide, et eelnevatel aastatel oli kontroll kaevandamismahtude üle tehnilise järelevalve inspektsiooni (TJI) ülesanne, on eksitav. Järelevalve kaevandamise mahtude üle oli ka enne TJA moodustamist keskkonnaministeeriumi valitsemisala pädevuses.