Hinnalangus positiivne vaid lühiajaliselt

Katre Pilvinski 11. mai 2009, 00:00

Kui 1992. aastal tõusid Eestis hinnad enam kui 1076 protsenti, siis nüüd oleme jõudnud inflatsioonispiraali teise otsa. Aprilli lõpul olid statistikaameti andmeil hinnad veel 0,3 protsenti kõrgemad kui aasta eest, kuid mai lõpuks ootavad analüütikud juba negatiivset inflatsiooni. "Mai lõpuks on tõenäoline 0,2-0,5protsendiline deflatsioon," ütles uudisteagentuurile Bloomberg Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri.

Deflatsioon pole harukordne ainuüksi Eestile, mis veel aasta aega tagasi maadles kiire hinnatõusuga, et Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täita. Märtsis kukkusid esimest korda enam kui viiekümne aasta jooksul deflatsiooni USA ja Suurbritannia. Hinnalangus jõudis märtsis taas ka Jaapanisse, mis on hindade langusega võidelnud juba alates 1990. aastate algusest. Veidi positiivsemas olukorras on Euroopa. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahanküsimuste volinik Joaquin Almunia avaldas eelmisel nädalal lootust, et eurotsooni jaoks pole deflatsioon veel suur risk. Euroopa Komisjon prognoosib selle aasta inflatsiooniks 0,4 protsenti.

"Arvan, et igale makrospetsialistile on deflatsioon õudusunenägu, aga teiselt poolt peaks konkurentsivõime sellega paranema. Tegelikult on see väga keeruline protsess, mida on väga raske juhtida," tõdes pankur Indrek Neivelt.

Eesti Panga ökonomisti Martin Lindpere sõnul seisneb deflatsiooni kahjulikkus selles, et hinnalanguse ootuses lükkavad inimesed tarbimist edasi ja aitavad sellega majanduslangusele kaasa.

New Yorgi majandusprofessor Nouriel Roubini (hüüdnimega Dr. Doom) prognoosib, et buumi ajal tehtud üleliigsete tootmisinvesteeringute tõttu võib järgneval kolmel aastal olla maailm deflatsioonis. See kattub Eesti Panga aprillikuise negatiivse stsenaariumiga, mille kohaselt ulatub järgmisel aastal Eesti hinnalangus 4 ja 2011. aastal 3 protsendini.

"Deflatsiooniga tõuseb reaalne võlakoorem, sest sama võla teenindamiseks peavad ettevõtted rohkem toodangut müüma," lisas Lindpere veel ühe hindade languse negatiivse aspekti.

Samas ei tekkinud ökonomisti sõnul praegune deflatsioon tühja koha pealt. "Mootorikütuse ja soojusenergia hinnad on alanenud. See on väga paljude majapidamiste jaoks tervitatav, sest imporditud energiakandjate odavnemine jätab nende rahakotti rohkem raha alles."

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe märkis deflatsiooni põhjusena ära ka langenud toiduainete hinnad. "Eelmisel aastal oli meeletu toiduhindade kasv, nüüd tuleb see samamoodi selle võrra rohkem alla," märkis ta.

Arumäe peab deflatsiooni Eesti jaoks niikaua positiivseks, kui see ei muutu nii pikaajaliseks, et sellest on raske välja tulla. "Deflatsioon on praegu vajalik, sest eelnevatel aastatel on hinnatõus olnud väga kiire ja inimeste rahakoti pihta põntsu pannud. Inimeste sissetulekud praegu vähenevad. Üldine hinnatase peaks ikka kõvasti allapoole tulema."

Analüütiku sõnul ei soodusta deflatsioon küll investeeringuid ettevõtlusse, kuid see pole probleemiks, kuna tootmisvõimsust on Eestis praegu väga palju üle.

Neivelti sõnul on deflatsoon küll globaalne teema, kuid ta ei välista, et hinnad hakkavad varsti taas teistpidi liikuma.

"Euroopas ja Ameerikas on raha kõvasti juurde trükitud ning äsja teatas Euroopa Keskpank, et hakkab ostma võlakirju. See on sisuliselt sama nagu raha juurde trükkimine," märkis Neivelt. "Sealt võib ühel päeval inflatsioon väga kiiresti lahti minna." Pankuri sõnul ei saa Eesti üksinda deflatsiooni ohjamiseks midagi ära teha.

Hindade languses ei näinud aga ohtu ärimees Jüri Mõis. "Deflatsioon igavesti ei kesta, siis tuleb jälle inflatsioon ja siis deflatsioon. Selline on keskkond, seda on raske öelda, kas see on positiivne või negatiivne," ütles ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing