Jääaeg tabas mängupõrgut

Olympic on minu jaoks alati tundunud veidi nagu keravälk. Kui laiemas majandusolustikus läheb kõik väga hästi, kihutab ta nagu meeletu, teenib väga vingeid kasumeid ja paneb kõik joovastuses investorid end hea ostu puhul mõttes tänama.

Kui läheb kehvemini, veab vaene meelelahutaja raskelt jalgu ja toetab kargule. See tähendab, aktsiaid võiks koguda pisut enne üldise olustiku paranemist, iseasi kas see lähiajal toimuma saab.

Selle aasta esimese kolme kuu kokkuvõttena võttis Olympic vastu ligi 100 miljoni kroonise kahjumi. Päris kole number.

Muidugi mitte võrreldav neljandas kvartalis saadud valusa 556 miljoni kroonise laksuga, millest ettevõte on suutnud palju paremuse poole liikuda, aga ikkagi - LHV analüütikute 65,4 miljonile kroonile seatud põrandast kukkus ta tegelikult piltlikult terve korruse võrra läbi.

Aktsia hind muidugi negatiivset tulemust kuidagi ei peegelda, sest juba esimese kauplemistunni jooksul suutis väärtpaber juurde kerida üle 4 protsendi ja päeva lõpuks lausa pea 11 protsenti (Olympic avaldas kvartalitulemused enne turu avanemist). Tundub, et aktsiainvestoritel on tegelikult juba üsna ükskõik, millised on tulemused. Peaasi, et midagi on. Ja ei kordunud ju ka päris neljanda kvartali kurbmäng. Seda muidugi suuresti tänu valuutakursside vaiksele stabiliseerumisele.

Tegelikult on meie kasiinokuningas viimastel kuudel hoolega punnitanud, et uute oludega kohaneda.

Kohanemise on nad seadnud ka selle aasta suurimaks eesmärgiks koos turu kasvatamisega. Kuigi oma majandustulemustes rõhutab Tallinna börsi suurim meelelahutaja, et päris viimastel kuudel leevendav paranemine ei anna alust teha pikemaid prognoose, on märtsi tulemused kvartali sees esimesest kahest kuust juba mõnevõrra paremad, nii et saadi positiivne rahavoog. "Hasartmängusektor on paljudes riikides tegemas läbi valdkonna ajaloo suurimat langust, mis ühelt poolt peegeldub käibe- ja kasuminumbrites, kuid annab teisalt professionaalsetele tegijatele hea võimaluse oma turupositsiooni uue tõusu eel oluliselt tugevdada," kommenteeris tulemust Olympicu tegevdirektor Andri Avila ning lisas, et võitjana olukorrast välja tulemine on kindlasti üks eesmärk.

Olympic on veel hullemaid aegu oodates hoolega kulusid koomale tõmmanud, mida kiidab ka LHV analüütik Sten Pisang. "LHV prognoosidest väiksemaks jäid nii personalikulud kui ka muud ärikulud ning kokkuvõttes suudeti näidata meie ootustest 4 miljonit eurot väiksemaid ärikulusid," nentis Pisang.

LHV prognoosib vaatamata agressiivsele kulude kärpele järgmisteks kvartaliteks ja tervikaastaks kahjumit.

Kasumisse jõuab kasiinosõprade teine kodu LHV prognoosi järgi alles 2011. aastal, mistõttu oleks investoritel võib-olla pisut vara hakata punaseid vaibakesi Olympicu aktsia ees lahti rullima.

Börsil jätkas aktsiahind rallit kuni päeva lõpuni, nagu oleks kasiinofirma kirja saanud vägeva plussi. Investorid veel usuvad. Olympic, näita et sa suudad!

On veel mõni, kes on valmis ka kihlveo näol Olympicu kasumile panustama.

Seitse Samuraid OÜ omanik Rene Ilves panustas Tarkinvestor portaali omanik Kristjan Lepiku vastu 5000 krooni selle peale, et Olympic lõpetab teise kvartali kasumis.

"Kõrgemaks kui 50 protsenti," vastas Ilves Äripäeva küsimusele, kui suureks ta oma võiduvõimalust hindab. Põhjenduseks tõi ta märtsikuised positiivsed rahavood ning ka raamatupidamistriki, mille järgi kiskusid varasemaid kahjuminumbreid suuremaks ühekordsed laenud tütarfirmadele, mis selle kvartaliga majandusaruande kohaselt lõppesid.

Ilves prognoosib Olympicu teise kvartali kasumiks 1-2 miljonit eurot (15-31 miljonit krooni).

Kihlveo teine osapool Kristjan Lepik teemat kommenteerida ei soovinud ning nentis: "Minu jaoks on see üks paljudest optsioonitehingutest ning maht väike, ei vääriks eraldi kommentaari."

Olympicu jaoks on väga olulised ülejäänud kolm kvartalit. Positiivse külje pealt võiks mainida, et agressiivselt on tegeletud kulude kärpimisega, kuid negatiivne aspekt on see, et tarbija on nende sihtturgudel ilmselt jätkuvalt nõrk, tõenäoliselt isegi täiendavalt nõrgenemas. Ja kui käive jahtub Baltimaades eelmise aastaga võrreldes umbes 40%, siis on ka kahjum väga tõenäoline. Seega investori jaoks on peamine küsimus - kui suureks kujunevad 2009. ja 2010. aasta kahjumid? Sellest sõltub ka see, kas aktsiat tänase hinna pealt pidada atraktiivseks või mitte.

Ma pean tõenäoliseks, et sel aastal on kahjumid keskmiselt suuremad kui esimeses kvartalis ning seetõttu investorina ma ostmas ei ole.