Analüütikud näevad Lätile kurba tulevikku

Esialgsel hinnangul kukkus Läti SKT esimeses kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 18% ning teises kvartalis võib langus tulla veelgi suurem.

"See kinnitab, et lõunanaabrite juures on asjad nii kehvad, kui võis karta, paranemist ei ole praegu näha," kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri.

"Number on kohutav," ütles Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen. "Kardan, et teine kvartal tuleb veel hullem," ütles ta.

Samal seisukohal on SEB Vilniuse haru ökonomist Dainis Gašpuitis. "Valitsus jätkab riigieelarve kärpimist ja see hoogustab langemist," ütles Gašpuitis.

Esimese kvartali täpset statistikat veel ei ole, kuid langus oli laiapõhjaline - põhjuseks nii sise- kui ka välisnõudluse äärmine nõrkus. Statistikaameti andmeil kahanes tööstustoodang Lätis esimeses kvartalis 22%, jaekaubanduse käive 25% ning hotellide-restoranide käive 34%.

Kõige väiksem langus oli transpordisektoris. See sektor ei sõltu niivõrd Läti majanduse seisust, kommenteeris Gašpuitis. Samuti kajastuvad siin veel Eesti aprillirahutuste tagajärjed, ütles analüütik.

Üldine ootus oli, et Läti SKP kahanes esimeses kvartalis keskmiselt 16%.

Eile kirjutas Danske Bank kiirkommentaaris, et kui seni prognoositi Lätis 2009. aastaks veel 15% suurust SKP langust, siis nüüd on tõenäoline, et SKP kahaneb aastaga üle 20%. Ka Maris Lauri tõdes, et langus võib tulla suurem kui Swedbanki prognoositud -15%.

Tööpuudus kasvas Lätis aprillis juba 11%-le.

Läti valitsuse prognoosi järgi kahaneb SKP tänavu 12% ning see number on praegu aluseks kõnelustes IMFi ja Euroopa Liiduga, kellelt taotletakse luba lasta Läti eelarvedefitsiit tänavu 7%-le SKTst. Mullu välisdoonoritega sõlmitud 7,5 miljardi eurose abilaenu tingimuste järgi ei tohi Läti defitsiit ületada 5% piiri SKTst. Eelarvedefitsiidi ületamise tõttu on praegu abilaenu väljamaksed peatatud. Uute makronumbrite valguses on aga oht, et Läti valitsusel läheb raskeks juba ka defitsiidi hoidmine 7% peal, hoiatas Danske Bank.

Dainis Gašpuitis näeb majanduses stabiliseerumise lootust aasta teisel poolel, tingimusel, et maailmamajandus hakkab toibuma ning Läti valitsuse struktuurireformid hakkavad positiivset mõju avaldama.

Vahepeal peab aga valitsus jätkama eelarvekärpeid. Läinud nädala lõpus jõuti valitsuses kokkuleppele, et defitsiidi hoidmiseks 7% tasemel tuleb mai jooksul kokku leppida 345 miljoni lati kärpimises eelarvest. Ministeeriumid peavad 14. maiks esitama kokkuhoiukava. Peaminister Valdis Dombrovskis hoiatas, et kui majanduslangus tuleb arvatust suurem, võib sügisel tekkida vajadus uue negatiivse lisaeelarve järele.