Uue elu saanud IMF peab oma rolli maailmas suurendama

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) oleks kui uue elu saanud: hiljuti Londonis toimunud G20 riikide tippkohtumisel tugevdati tema mandaati ja kolmekordistati eelarvet. Samuti on lihtsustatud IMFist laenu saamise tingimusi, millega koos on kadunud ka fondi laenudega seostunud negatiivne stigma.

IMF suudab seega hästi aidata kriisi tõttu rahapuudusesse sattunud liikmeid. Nüüd peab ta tugevdama ka oma positsiooni avatud rahvusvahelise finantssüsteemi eestkostjana.

Et IMF saaks taas mängida keskset rolli rahvusvahelises finantssüsteemis, selleks peab ta suhtlema paremini oma liikmetega, muutma oma otsustusmehhanismi ning vastama rohkem hetkeolukorra vajadustele.

Uus IMF peaks rohkem sõna võtma ülemaailmse finantsstabiilsuse teemadel ja hoolitsema selle eest, et pankade jt finantsasutuste järelevalve oleks piisav. Selleks peaks fond hakkama regulaarselt hindama süsteemselt oluliste riikide järelevalvesüsteeme, andma konkreetseid hoiatusi ning vaatama, et poliitikud neid ka kuulda võtaksid.

Paremini peab koordineerima ka rahvusvahelist poliitikat - muu hulgas tuleb tegeleda USA kasinate säästude küsimusega ja nõuda Hiinalt oma valuuta konverteeritavaks muutmist.

Ka IMFi valitsemine peab vastama paremini tänapäeva maailmale. Praegu vaadatakse, et arenenud riigid küll juhivad fondi, aga ise seda kuulda ei võta. Tuleb loobuda USA vetoõigusest fondis ja Euroopa privileegist määrata ametisse selle direktor.

Hiina, India ja teised kiiresti kasvavad arenevad riigid peavad saama suurema sõnaõiguse. Samas peavad suurte välisreservidega arenevad maad ise rahaliselt rohkem panustama fondi, mille laenurahast 42 protsenti maksavad praegu kinni Euroopa riigid.

Autor: Age Bakker