Kõrgepinge näitus Kumus

"Asjade seis" lubab anda värskeima vaate Eesti praegusaja kunsti tegemistele, mille märksõnadeks on kriitiline, sotsiaalne ja poliitiline. Lisaksin siia veel ka globaalse ja isikliku.

Ühesõnaga on siin olemas kõik, mida värskelt nüüdiskunstilt oodata võib. Kuid erinevalt mõnest teisest juba toimunud uue kunsti näitusest on siin tunda osavat kuraatori kätt, kes on näituse ehitanud üles kõrgepingeliinile.

Katarsiseni jõudmine sellel näitusel on enam kui kindel. Üles võetakse paljude inimeste hinges või vähemalt alateadvuses möllavad painajad. Näitus algab Tartu taustaga seltskonna Kiwa, Roy Strideri ja Toomas Thetloffi ühistöös valminud teosega Euroopa Liidu ühtlustamis-, majandus- ja olematu sotsiaalpoliitika teemal. Euroopa tähtedest moodustatud võlla ja verise giljotiini kujundid hiigelplakatitel mõjuvad äärmiselt sugestiivselt. Et asi ei jääks kellelegi segaseks, on töö seletus hoolikalt seinale ka kirja pandud.

Üldse tundub, et on võetud suund nüüdiskunsti seletamise poole. Ka Kiwa teised tööd, näiteks "Musta ruudu hajumine", on varustatud pikema sissejuhatava kunstnikutekstiga. Nii et vaatajal ei tohiks kahtlust olla, mida kunstnik öelda on tahtnud.

Maailmakunstnik Marko Mäetamm näitab Eesti publikule oma uusimat mitmeosalist installatsiooni "Armastus on kõik, mis meil on" (2009), kus endiselt figureerivad tema naine ja kaks last. Isikliku elu ärakasutamine oma kunstis on laialt levinud praktika. Küsimus on selles, kas see jääb kiibitsevalt mittemidagiütlevaks või haarab jõuliselt enda alla mingi laiema sfääri.

Marko Mäetamm kuulub viimaste hulka. Video "Sokk" ilmestab paranoilist suhtumist võõrasse meestesokki, mis on arusaamatuid teid pidi Mäetamme korterisse jõudnud. Või sinna jäetud. Mehe poolt, kes käis tema naisega kohtumas ja kellel äkki väga kiire hakkas.

Kõrvalseinal on foto remondimehest, kes millegipärast venitas korteriviimistluse kahtlaselt pikaks. Ängistavalt mõjuvad Mäetamme illustratsioonid oma sürrealistlikele unenägudele, mis näitavad perekonda teda piinamas.

Soomes elav eesti kunstnik Villu Jaanisoo jääb poliitikast ja isikliku elu painajatest eemale. Tema heliinstallatsioon "Laine" (2008) koosneb aastate jooksul kogutud eri suuruse ja kujuga kõlaritest.

Tiheda võsastiku kombel üles ehitatud tööle annab värvi kõlaritest kostev vee heli. Heli liigub kõlarite lainel ette ja taha, küljelt küljele, kord vaiksemalt, kord kõvemini, tekitades tõeliselt elamusliku tunde.

Autor: Ragne Nukk