Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raskel ajal jaga ohtralt infot

Urve Vilk 25. mai 2009, 00:00

"Sisekommunikatsioonist on vähe räägitud, veel kolm-neli aastat tagasi oli see ulmeline teema. Majanduslanguse algusest alates on näha, et rohkem on aega tegeleda protsessidega ettevõtte sees," räägib OÜ LH Concept juhtivkonsultant Aive Levandi.

"Varakapitalistlikus ühiskonnas, kuhu komeedina 10-15 aastaga lendasime, ongi muud eesmärgid," sõnab Levandi.

Kehvemas olukorras mõeldakse rohkem endale ja teistele. "Ettevõttevälise kommunikatsiooniga on Eestis kõik korras. Aga kuna sisekommunikatsioon ei paista ettevõttest välja, on see tihti nagu siseasi. Aga sama, mis öeldakse kodu kohta, et ei tasu minna hoovi peale karjuma, kui endal kodu korras pole, kehtib ka kommunikatsiooni kohta.

Kui ettevõttes on probleeme, tasub läbi mõelda, kas need võivad olla tingitud info kehvast liikumisest, soovitab Levandi.

"Uudistest peavad kuulma esimesena omad inimesed. Palgakärpe plaanid ei tohi jõuda enne ajaleheveergudele ja algavast reklaamikampaaniast ei tohi omi klienditeenindajaid unustada teavitamast. Nii kummaline, kui see ka pole, selliseid asju ikka juhtub," imestab kommunikatsioonispetsialist.

Teabe liikumine sõltub palju ka sellest, millise ettevõttega on tegu. Kui tootmisettevõtetes on probleeme info piisavalt kiire liikumisega, siis arvutitega töötavate inimeste puhul liigub teave liigagi kiiresti, samas ebatäpselt.

"Kõikide töötajate suhtlemise puhul MSNis on väga raske info õigsust kontrollida. Peale MSNi on info liikumise seisukohast olulised kanalid koopiamasina ümbrus, kohviruum, lift ning suitsunurk," räägib Levandi.

Levandi soovitab sisekommunikatsiooni vaadata kui juhtimisfunktsiooni. Ühtki muutust ei saa ettevõttes edukalt ellu viia, kui kommunikatsioon ei tööta.

"Kui töötajad tunnevad, et nad ei saa piisavalt teavet, tekib ettevõttes kriisieelne situatsioon, millest võib välja kasvada kriis, kui info liikumine ei parane. Kui pole selgust, mis edasi saab, milliseid otsuseid tehakse, tuleb seda töötajatele nii ka selgitada," lisab Levandi.

"Eks arenguruumi on igas valdkonnas, aga viimase poole aasta jooksul on info liikumise kiirus ja korrektsus meie ettevõttes palju paranenud," räägib Bauhofi Tartu kaupluse juhataja Annely Mängel. "Uuel juhil käib teabe liigutamine on hoopis teisiti kui varem: korrektsemalt ja kiiremini," kiidab ta.

Infokanalitest kasutatakse Bauhofis enim e-posti, lisaks teadetetahvleid ja koosolekuid.

"Eks infonõudlus sõltub ka majanduskeskkonnast ja ajast," arvab Mängel. "Kui heal ajal pole töötaja jaoks kõik info oluline, siis kriisiajal, kui peab rohkem pingutama, tahetakse ka rohkem teavet saada. Nii huvitavad praegu ettevõtte jooksvad majandustulemused ka lihtsat laomeest, keda majandusaruanne muidu ehk ei huvitakski," räägib Mängel.

Reet Ojamets, ASi Tere müügiesindaja Pärnumaal, Kesk-Eestis ja Saaremaal, kasutab töösuhtluseks palju telefoni. "Kuna sõidan autoga mööda Eestit sageli ringi, on telefon kõige operatiivsem," räägib Ojamets.

Lisaks kasutab Ojamets info hankimiseks intranetti ja e-kirju. "Infopuudust ma ei kurda. Kuigi kontor on mul kodus ja sisevõrku ma sealt sisse ei saa, saadab müügijuht alati mu palve peale vajaliku teabe," kiidab Ojamets. Nii ei ole kordagi juhtunud, et miski oleks jäänud toppama, kuna info pole Ojametsani jõudnud. "Info saamine on väga oluline, kuna sellest sõltub kvartaliülesannete täitmine, mis on ette antud," räägib Ojamets.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:56
Otsi:

Ava täpsem otsing