Padar: pinged olid algusest peale

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 25. mai 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Padar: pinged olid algusest peale
Senise valitsuse üks juhtfiguure andis eile aripaev.ee lugejaile online-intervjuu.
Ministri asi on moodustada töötav meeskond, kas saite sellega hakkama?
Rahandusministeeriumi puhul on tegu väga tubli ja tööka meeskonnaga. Inimesed on seal harjunud kella vaatamata oma tööd tegema. Tänu sellele kuulub Eesti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas nende seitsme sekka, kes on suutnud oma eelarvedistsipliini hoida.
Miks oli detsembris riigikokku saadetud eelarve positiivne, kuigi maailma panganduses oli juba suur kriis?
Valitsuse lõhkimineku üks põhjustest ongi eelarve. Eelarve saadeti riigikokku eelmise aasta septembris teadmisega tollasest maailmamajanduse olukorrast. Aasta lõpp näitas majandusolukorra halvenemist. Seetõttu tegin eelarve 2. ja 3. lugemise vahepeal ettepaneku eelarvet vähendada. See ei leidnud heakskiitu. Teisalt ei maksa unustada, et iga eelarvest kärbitud kroon süvendab majanduslangust.
Miks siis läks valitsus laiali?
Kolme koalitsioonierakonna vahel puudus üksmeel. Kahjuks otsustasid meie endised partnerid vabaneda sotsiaaldemokraatidest, kes seisid ka ühiskonna kõige nõrgemate eest.
Lepitamatud pinged selles valitsuses olid juba koalitsioonilepingu sõlmimise ajal. 2007. aasta märtsivalimised näitasid tõika, et mida rohkem lubad, seda rohkem tuleb rahva armastust. On selge, et muutunud oludes oli võimatu kogu selle märtsirõõmu elluviimine.
Mitu miljardit krooni kuus riigieelarve on sel aastal miinusesse jäänud?
Lubatud kolmeprotsendilisse defitsiiti jäämine tähendab, et aastas ei tohi valitsussektori defitsiit olla rohkem kui 6,5 miljardit. Need miljardid kaetakse laenude ja reservide abil.
Millal öeldakse välja, et loobutakse euro 2011 plaanist?
Tänase seisuga ei ole üleminek eurole lootusetu ettevõtmine. Kõik sõltub valitsuse lähiaja poliitilistest otsustest. Senised sammud on olnud mõistlikud. Me oleme kärpinud kulusid, suurendanud tulusid, võtnud laenu ja kasutanud reserve. Seda kõike on tehtud tasakaalustatult. Igal juhul tuleb vältida ülemäärast defitsiiti, mis mõjub majandusele negatiivselt kõrgema raha hinna kaudu.
Kas vastab tõele, et järgmise aasta riigieelarvet tuleb tänavusega võrreldes veel kuni 15 miljardit kärpida?
Sõltub poliitilistest otsustest. On selge, et aasta 2010 tuleb raske. Kindlasti ei piisa ainult kärbetest, üle tuleb vaadata ka riigi tulud.
Mille pealt peaks uus kasv algama?
Usalduse taastamisest. Oluline komponent siin on usaldusväärne raha ehk paljuräägitud euro kasutuselevõtt. Majanduskasvu tuleku puhul on ääretult oluline ka see, mis toimub meie peamiste ekspordipartnerite juures. Kui seal algab majanduskasv, jõuab ta õige pea ka Eestisse.
Kes oleks hea ja kompetentne inimene järgmisena rahandusministri toolil?
Sellel inimesel peab olema kaameli kannatus, soe süda ja külm pea.
Autor: ÄP
Hetkel kuum