Kodubörsi kolm karmi kuud

Selle aasta esimene kvartal oli vast kõigi ettevõtete jaoks terves maailmas paras proovikivi. Eelmise aasta viimased kolm kuud tõid kõike muud kui rõõmustavaid tulemusi ja kirjapandud kahjumid tegid viimaste aastate võimsamaid rekordeid, mistõttu esimesest kvartalist väga palju loota ei olnud. Ka investorid ootasid ärevalt süngete miinuste uut tormijooksu.

Hirmul on alati suured silmad ning tundub, et tuntud vanasõna kehtis ka sel korral. Enamik Tallinna börsil kauplevatest ettevõtetest suutis aasta kõige talvisemate kuudega oma tulemusi kergitada, kuigi millestki suurepärasest muidugi rääkida pole mõtet.

Artikli juures olevasse tabelisse valitud viieteistkümnest ettevõttest, kelle seast jätsin kõrvale kohtutoimik Järvevana ning maatükk Trigoni, suutis end kasumisse võidelda vaid neli.

Kõige suurema kasuminumbri võlus välja meie kommunikatsioonimaastiku (ja terve börsi) suurim tegija Eesti Telekom, kes suutis hüpata üle enam kui 375 miljoni kroonisest kasumilatist ning hoida korralikku rasvakihti ka pangakontodel. Pisut enam kui poolemiljardilise kohustustekoormaga ettevõte on ka ainus tervel börsil, mille aktsia hinna investorid kvartaliga pea viiendiku võrra kõrgemale upitasid. Sõit jätkus ka pärast lõpukella märtsis ning mai lõpuks kerkis aktsia aasta algusega võrreldes juba ligi 40 protsenti.

Tavapäraselt hästi esines ka veevärgiäris suhteliselt monopoolset seisundit nautiv Tallinna Vesi, kelle tulud ületasid kulusid enam kui 98 miljoni krooni võrra. Ka tema aktsia hind ei saanud maailma aktsiaturgude jaoks viimaste aastate selgelt kõige kehvemal ajal väga kannatada ning kerkis kvartaliga paarikümne sendi võrra ehk 0,1 protsenti. Seda vaatamata bilansis ilutsevale 1,2 miljardi kroonisele võlakoormale.

Kasuminumbrite kõige kaugemasse lõppu jäi konkurentsitult usin Läänemere miilide kündja Tallink, mille kvartalikahjum ulatus enam kui 300 miljoni kroonini. Hunniku tuhksuhkrut niigi magusale tordile lisab hiilgaslik kohustustelaadung, mis ulatub lausa 18,5 miljardi kroonini. See on muidugi pisut vabandatav märkimisväärsete investeeringutega, mille hulka kuulub ka suurettevõtte viimane üllitis, kaunitar Baltic Queen.

Midagi rõõmustavat ei toonud ka Luterma (endine Kalev), kes teatas enam kui 145 miljoni kroonisest kahjumist, millele lisab omajagu jumet vinge võlanumber. Ka aktsia hind käntsatas kolme kuu jooksul pea 30 protsenti ning jätkas langust hiljemgi, haarates mai lõpuks viie kuu suurima kukkuja tiitlivõistlusel teise koha.

LHV analüütiku Kristo Oidermaa sõnul saabus pärast esimest kvartalit Tallinna börsile taas optimism ja julgus võtta riske, sest tulevikku nähakse pisut positiivsemas valguses. Üsna mitu ettevõtet on tõepoolest viisakalt ka aktsia hinda kogunud. "Olukorras, kus Tallinna börsiindeks on tipptasemest allpool 70 protsendi jagu, näib, et pikaajalise aktsiahindade languse risk on vähenemas ning tõusupotentsiaal kasvamas," märkis Oidermaa.

Turuväärtuste poolest viis kvartal börsilt pea pool miljardit krooni. Suurima osa sellest pidi kandma Tallink Grupp (tema aruandeaasta on teiste ettevõtetega nihkes, kuid aktsia hinna muutused on arvestatud siiski sarnaselt teistega jaanuari algusest märtsi lõpuni), mille väärtus kahanes enam kui 740 miljoni krooni võrra, 3,3 miljardile kroonile märtsi lõpuks.

Enim hinnati suhteliselt kriisikindlaks peetavat Telekomi, mille võimas aktsia hinna tõus viis ka ettevõtte turuväärtuse enam kui pooleteist miljardi krooni võrra kõrgemale.

Kas praegune kvartal näitab paremaid tulemusi, saab näha juba mõne kuu pärast, kuid riskitundlikel tasuks ilmselt veel mõnda aega pealtvaataja rollis istuda.