Kuidas osta kulda?

Kui päris aus olla, siis ei kuulu ma nende hulka, kes arvavad, et peagi saabub aeg, mil dollarid, eurod, naelad ja jeenid muutuvad väärtusetuks pahnaks ning ainsaks väärtuslikuks valuutaks saab kuld, eriti füüsiline kuld.

Aga paistab, et ma kuulun vähemuse hulka, sest umbes aasta tagasi alanud toorainehindade totaalne kukkumine on jätnud kulla hinna suures osas puutumata. Ehkki rekordasemega võrreldes on väärismetalli hind mõnevõrra langenud, pole see kaugeltki võrreldav näiteks nafta või värviliste metallide hinnalangusega.

Kuidas oleks kullausklikel võimalik väärismetalli soetada ja osa saada tulust, mis kaasneb, kui realiseerub optimistlike analüütikute ennustus - kulla hind kerkib 2000 dollarini unts ja kõrgemalegi.

Üks lihtsamaid võimalusi on osta kuldmünte, -plaate või koguni kullakange. Eestis vahendab investeerimiskulda valuutavahetusfirma Tavid. Kuna tegemist on selles valdkonnas sisulise monopoliga, siis on ka kuldmüntide ostu-müügi vahe üsna suur. Eile kella 10 ajal jäi untsiste (kulla standardseks kaaluühikuks on kujunenud nn Trooja unts, mis võrdub 31,105 grammiga) kuldmüntide hinnavahe viie ja kümne protsendi vahemikku.

Investeerimiskulda on võimalik osta ka erinevatelt internetimüüjatelt, aga nende puhul võib probleemiks kujuneda usaldusväärsus. Ostes ilmselt kõige usaldusväärsema väärismetallide müüjalt Kitco.com, ei saa paraku maksta krediitkaardiga ja ka hinnad on kallimad kui Tavidis.

Investorite õnneks on kulla omamiseks ka teisi võimalusi kui lihtsalt füüsiline kuld. Alates 2004. aastast on investoritel võimalik investeerida nn kullaaktsiatesse. Tegemist on börsil kaubeldavate investeerimisfondidega, mille osakute hind on nii lähedane reaalse kulla turuhinnaga kui võimalik.

Kullaaktsia eelis tavalise ees on lihtsam võimalus väärismetalli osta või müüa (ei pea tingimata minema Tavidi Tallinna või Tartu kontorisse), aga sellest võib-olla veelgi tähtsam on asjaolu, et seda ei saa varastada. Kuldmüntide eelis on muidugi nende emotsionaalne väärtus, eriti siis, kui see on saadud näiteks kingituseks.

Börsil kaubeldavad fondid on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud investeerimisharu. See on üheks põhjuseks, miks nõudlus väärismetallide järele on järjest kasvanud. Kõige esimese ja populaarseima nn kullafondi SPDR Gold Trust (sümbol GLD) bilansis on 1132 tonni kulda, mis on umbes kolmandik väärismetalli aastatoodangust.

Lisaks sellele on olemas veel kümmekond kulla või teiste väärismetallide hindadel põhinevat fondi, mille puhul investor saab panustada nii väärismetalli tõusule kui ka langusele.

Minu vaieldamatu favoriit tooraineturule investeerimiseks on mäetööstusettevõtete aktsiad. Kui pikas perspektiivis toorainehinnad nii tõusevad kui ka langevad, siis ettevõtte aktsiate hindade suund on vaid üks - üles.

Loomulikult on ka selles sektoris ettevõtteid, millel läheb kehvemini kui teistel, ja paljud neist võivad minna pankrotti. Selle vastu aitab samasugune rohi nagu investeerimisel igasse teise sektorisse - tuleb tunda hästi nii ettevõtet kui ka sektorit. Mäetööstussektori ettevõtteid tasub otsida mitte niivõrd USA börsidelt, vaid hoopis Londoni, aga ka Austraalia ja Kanada väärtpaberiturgudelt.

Riski saab hajutada, ostes mäe- või metallitööstusele spetsialiseerunud avatud aktsiafondide või veel parem, börsil kaubeldavate fondide osakuid.

Nagu näha, ei pea tänapäeval kulla ostmiseks ilmtingimata suure tihedusega väärismetalli soetama. Võimalusi on mitmeid, aga palju olulisem ja raskem on endale selgeks teha, kas panustada väärismetalli hinna tõusule või langusele.