Aastatepikkused käärid linnaametnike asjaajamises

Kui kiirelt menetluse läbinud räägivad korrektsest asjaajamisest, siis need, kel ebaõnnestumisi, kurdavad lahkarvamusi nii linna kui ka naabritega. Ideel panna Tallinna linnas menetletud detailplaneeringud ajaliselt pingeritta on kaks süüdlast - Ivo Parbus ja Toomas Luman.

Planeeringute eest vastutava Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunik Ivo Parbus veetis kuus kuud vanglas ning teda kahtlustatakse pistise võtmises. Väidetavalt oli Parbuse üheks "ametiülesandeks" kaustade kergitamine ehk ta oli linnavalitsuses see mees, kelle abil sai planeeringuid kiirendada.

"Kui tahate midagi uurida, siis uurige, milline on mõningate ettevõtete detailplaneeringute kooskõlastuse kiirus olnud Tallinna linnavalitsuses ja milline on see olnud teistel. Muide, see on avalik info, seda on huvitav lugeda," soovitas ehitusettevõtja Toomas Luman aprilli lõpus, kui Äripäev oli võtnud luubi alla tema suurosalustega ettevõtete omavahelised tehingud.

Täna ilmuv edetabel ei tähenda seda, et selle tabeli eesotsas olevad ettevõtjad on kasutanud keelatud võtteid ning lõpus olevad mitte. Kuid see edetabel juhib tähelepanu olulisele probleemile - osale detailplaneeringutele kulub liiga palju aega, mistõttu võib tekkida ahvatlus kasutada asjaajamise kiirendamiseks keelatud võtteid.

Kõige aeglasem meie poolt vaadeldud ajavahemikul Tallinna linnas kehtestatud planeering võttis aga ei rohkem ega vähem aega kui 106 kuud. See tähendab, et kaks kuud jäi puudu üheksast aastast. Tegemist on linnaehituslikus mõttes ka tundliku projektiga - Olav Miilile ja Marcel Vichmannile kuuluva ASi Logoner planeeritava 30korruselise kõrghoonega Tallinna kesklinnas Maakri tänaval.

"Tulime võitjaks või?" küsib Logoneri juhatuse liige Miil telefonis. Läbi naeru. Ta möönab, et lõppfaasis oli neil vaidlusi ühe naaberkinnistu omanikuga. "Ajaloos oli ka probleeme. Pidime ka (projekti) ümber tegema. Vähemalt esikoht tuli. See on uhke värk ikkagi," ütleb ta ilmselgelt lõbustatult ja lisab, et kuna nüüd on detailplaneering kehtestatud, ei tahaks ta rohkem kaevata läbikäidud konarliku tee üle.

Kõige kiiremini õnnestus linnaga asjaajamine ettevõtjatele Ain ja Heiki Laiverikule ning Andres Piiberile kuuluva teraskonstruktsioone valmistava kontserni Maru kinnisvaraarendajast tütarfirmal Hoog Kinnisvara. Nii nagu nimigi ütleb, läks menetlemine hooga ehk 11 kuuga. Ettevõttele kuuluvale kinnistule on planeeritud väikesed äri- ja kontorihooned.

Põhjuseid, miks planeeringumenetlus kui õlitatult sujus, otsib arendusprojekti vedava Hoog Kinnisvara juht Andres Kaur tugevast eeltööst ja enese huvist asjaga tegelda.

"Palju sõltub projektijuhist. Peab ise käima ametkondades, vaatama, kus lauanurgal see paber seisab, kas sellega ikka tegeletakse, pole unustatud," räägib ta.

Samuti tuleb tema sõnul enne eskiisi koostamist täpselt välja selgitada, millised on võimalikud probleemid, et saaks nendega arvestada juba planeeringut ette valmistades. Oluline on kaaluda märkusi, mida linnaametnikud teevad. Ja pole mõtet ette näha ehitisi, mis piirkonda üldse ei sobi.

"Asjaolude kokkulangemisel ja õigesti tegemisel on see maksimum," usub Kaur kiiret menetlust kommenteerides ja toob näite, et vaid kilomeetri kaugusel on firmal teine detailplaneering, mille kooskõlastamine käib juba neli aastat.

Kõige kiiremini ja kõige aeglasemini menetletud detailplaneeringuid ühendab see, et lähitulevikus kummalgi krundil ilmselt ehitustegevust ei alustata. Põhjuseks raske majandusolukord.

Nii Tallinna linnavalitsuse detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen kui ka mitmed arendajad ütlevad, et iga projekt on erinev ja seetõttu pole ka sellise edetabeli koostamisel mingit mõtet.

15 kuuga kesklinnas sadama piirkonnas Laeva tänava detailplaneeringu kehtestamiseni jõudnud Arco Investeeringute ASi juht Veiko Taevere märgib, et planeeringut puudutavates küsimustes on kõik tegelikult hästi lihtne. "Mida tundlikum on linnaehituslikust seisukohast asukoht, seda kauem läheb," selgitab ta.

Arco planeeringud ongi tavaliselt väga tundlikes asukohtades. "Laeva 2 puhul ma ei oskas seda öelda, miks ta teil seal edetabelis nii ees on," lisab ta. Küll räägib Taevere, et planeeringut tehes tuleb kõiki linna seisukohti kuulata ja nendega arvestada. Kui aga on soovi siiski oma nägemust arendada, tuleb oma seisukohti piisava selgusega ja taustamaterjali esitades tutvustada.

Samas usub Taevere, et ehkki ametkonnad saaks kindlasti efektiivsemalt tegutseda, siis liialt kiirustades ei saagi linna planeerida. "Detailplaneering on oluline dokument. Miks peaks seda põlve otsas kiirustades tegema?" küsib ta.

Oma Lasnamäele Peterburi teele planeeritava büroohoonega tagumisest kümnest napilt välja jäänud ASi Susi omanik Jüri Uppin näeb linnaametnike töös mitmeid puudusi. Ta räägib, et tema planeering venis pea viie aasta pikkuseks protsessiks põhimõtteliste lahkarvamuste tõttu.

"Need asjad kuidagi ei istunud meil. Küll tekkis sinna kogemata mingi rohekoridor ja oravate käigurada, mis pidi seal olema. Kuni absurdini läks asi. Vaidlused olid ka kõrguse üle ja lõpuks, kui oli ära vaieldud ja kõrgused kehtestatud, öeldi, et oleks ikka võinud ka kõrgem olla. Et päris ilus eskiis ju," lisab ta.

Samal ajal on ta linnale omal moel tänulik - kiirem kehtestamine oleks ilmselt tähendanud ka ehitusega alustamist. "Siis oleks praegu täitsa hädas olnud," viitab ta praegusele büroopindade ülepakkumisele turul.

Toomas Annusele ja Tõnu Toomikule kuuluva ASi Riverito tütre ASi E.L.L. Kinnisvara projektiettevõte Smuuli Kinnisvara OÜ arendab Lasnamäel Smuuli teel ärikeskust.

Ka nende planeeringu puhul ei ole venitamist võimalik täheldada. Kehtestamisotsusele saadi linnavalitsusest allkirjad 19 kuuga. E.L.L. Kinnisvara juht Aldo Dapon usub, et see aeg ei ole menetlemiseks väga kiire. "Ettevõtluskeskkond jõudis selle ajaga oluliselt muutuda. Praegune majandussituatsioon ei toeta projekti kiiret edasiarendamist, aga me tahame valmis olla ajaks, kui majanduses hakkavad asjad taaskord ülesmäge minema," vastab Dapon e-kirja teel saadetud küsimustele.

"Optimaalne detailplaneeringu teostamise aeg Tallinna kesklinnas on 1,5-2,5 aastat, linnaehituslikult vähem pretensioonikas piirkonnas peaks see olema teostatav 1-1,5 aastaga," lisab Dapon.

Detailplaneeringute venimise põhjuseks on Tallinna linna puudulik üldplaneering. Sellele on juhtinud tähelepanu riigikontroll.

Kõige vähem detailne on Tallinna linna üldplaneering. See kehtestati 2001. aastal eesmärgiga, et tulevikus kehtestavad linnaosad oma detailsemad üldplaneeringud, kuid enamikus linnaosades pole seda senini tehtud. Sellise järelduse Tallinna kohta teeb riigikontroll 15. mail avalikustatud auditis.

Üldplaneeringu vajalikkust kinnitavad mitmed aktiivsed kinnisvarasektoris tegutsejad. Üldplaneering on oluline kas või seetõttu, et arendajal oleks võimalik äriplaani koostades teada, mida ta huvipakkuvale kinnistule rajada saab. "Kõige tähtsam on see, et peaks olema üldplaneering. Arendajad on seda ammu rääkinud, aga ju siis kellelegi on kasulik, et seda ei ole," lausub Lemcon Eesti ASi juht Avo Lillemäe.

Estconde Invest OÜ tegevjuht Rein Tallermo peab samuti oluliseks linna üldplaneeringut. "Kui hoone ei vasta üldplaneeringule, siis peaks tegema detailplaneeringu. Iga väiksemagi lahenduse puhul peab praegu tegema detailplaneeringu. See on nonsenss. Näiteks Nõmmel, kui keegi tahab vana maja ümber ehitada," räägib ta. "Riia linnas on nii, et on üldplaneering ja sa tead, et kõik majad tänaval on näiteks 6korruselised. Kui aga leiad, et võiks olla kõrgem või madalam, siis tuleks eraldi arutada," räägib ta. Eestis on detailplaneeringuid palju ja ametnikud ei jõua neid Tallermo sõnul tihtipeale menetleda.

Veidi enam kui kolme nädala eest vabanes aresti alt detsembris pistise võtmise kahtlusega kinni peetud Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunik Ivo Parbus.

Kahtlustuse kohaselt võttis ta meelehead selleks, et kiirendada mõnede detailplaneeringute kooskõlastamist ASi Merko Ehitus huvides. Meelehead ei toodud raha, vaid reisifirma kinkekaartide näol. Kahtlustus kinkekaardi andmises Parbusele esitati Merko Ehituse juhatuse liikmele Tõnu Kortsule.

Küsisime mitmelt arendajalt, kas seesuguse meelehea pakkumisega on nende arvates võimalik detailplaneeringute menetlusprotsessi Tallinna linnas kiirendada. Vastused olid enamalt jaolt sarnased - pole aimugi.

Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen räägib, et mõned arendajad lihtsalt ei soovigi linnaga kokkuleppele jõuda ja seetõttu menetlemine venib.

Samuti kinnitab ta, et kingitusi arendajad ametnikele ei tee - sellel ei oleks tema hinnangul ka mõtet.

Ei ole mõttekas.

See sõltub väga paljudest asjadest. Igal konkreetsel juhul on erinevad asjaolud. Näiteks, mis on planeeringu eesmärk. Ka tellijal võivad plaanid muutuda.

Siis on lihtne asi võib-olla. Planeeringut on näiteks vaja teha ka maakorralduslikel põhjustel, kui looduses praktiliselt ei muutugi midagi.

Kiiresti läheb ka mingi juurdeehituse või üksikelamu puhul või miljööalal, kus reeglid täpselt paigas ning nende üle ei soovita vaielda. Ka mõne laohoone planeerimine, kus avalikku huvi ja vaidlusi ei ole, on kiirem.

Kõige lihtsamad planeeringud lähevad poole aastaga.

Sõltub arendajast ja projekteerijast, nendevahelisest lepingust, kuna valdavalt on detailplaneeringud eratellimused. Kui kiiresti on projekteerija suuteline nõuetekohase planeeringu vormistama ning märkuseid täitma.

Näiteks on taotluse vastuskirjas, et koostage eskiis vastavalt üldplaneeringule, miljööalade teemaplaneeringule, seal on loetletud terve rida planeeringute tingimusi ja norme, millega tuleb arvestada.

Näiteks, kui üks nõue on mitte kavandada hoonestustihedust üle 2,0, aga meile esitatakse järjekindlalt kaks aastat eskiisi, mille hoonestustihedus on 5,0 - siis ongi kaks aastat läinud.

Arendaja ei taha linna märkustega lihtsalt nõus olla. Samas on mõnel planeeringul arendajad muutunud ja on päris pikalt kaalutud erinevaid lahendusvariante ja plaane ringi tehtud.

Ei oska kommenteerida, mida abilinnapeade nõunikud teevad. Nemad on vajadusel organiseerinud nõupidamisi ja koostanud protokolle abilinnapeale.

No eks vaadake kappi ka. Tehke kapiuks lahti, kui tahate. Sellel (kingituste toomisel - toim) ei ole minu arvates suurt mõtet. Ametkondi on palju ja komisjoni koosseisud on suured. See ei tundu väga perspektiivne.

Iga planeering käib ka linnavalitsuse istungil, kus otsuse eelnõul on oma viisaring. Väga palju on inimesi, kes vaatavad iga planeeringu üle.

Riigikontroll ju mingeid rikkumisi ei tuvastanud. Ainuke märkus oli see, et Tallinna üldplaneering on liiga üldine võrreldes teiste omavalitsustega.

See on aga üldteada, et täpsemad üldplaneeringud tehakse linnaosade kaupa.