Sõnum kriisis - eelista eestimaist

"Veel nelja aasta eest tegin küünlaid hobi korras, kinkisin neid ka sõpradele ning sealt sai alguse nõudlus," ütles Õunapuu.

"2007. aastal otsustasin ainult Joikile pühenduda ning esialgu käisin ise, korv kaenlas, küünlaid väiksematele sisustuspoodidele pakkumas," meenutas ta algust.

Kosmeetikasarjale sooviti lühikest ja konkreetset nime - midagi põhjamaist. Õunapuu tõi välja märksõnad, nagu Põhjamaa, virmalised, joig, mis lõpuks viisid välja nimeni Joik.

Õunapuu usub, et just selline tootesari oli Eesti turult puudu. "Tooted on looduslikud ning valmistatud Eestis käsitööna," rääkis ta. Tootesari alustas sojavahast lõhnaküünaldega, millele lisandusid hiljem seebid ja vannitooted ning praeguseks on see välja kasvanud terviklikuks keha- ja näohooldussarjaks. Praegune Joiki tootevalik on loodud viimase kahe aasta jooksul.

"Täheldanud olen ka inimeste entusiasmi, sest tegemist on Eestis valmistatud toodetega," märkis ta ja lisas, et hea sõna Joiki kohta on niivõrd hästi levinud, et kõigi nelja tegutsemisaasta jooksul pole ta pidanud reklaami ega turundusega tegelema.

"Välja arvatud üks ajakirja reklaam," meenus Õunapuule.

Praegu müüakse kosmeetikasarja lisaks enda e-poele ja esinduspoele kolmekümne müüja kaudu üle Eesti. Suuremad edasimüüjad on Tallinna ja Tartu Kaubamaja ning kaupluseid Tallinki laevadel.

Suurem kasv edasimüüjate ringis on toimunud viimase aasta jooksul, see kajastub ka tootesarja käibe kasvus. Selle aasta esimese kvartali võrdluses eelmise aasta sama perioodiga on käibe kasv olnud ligikaudu 2,5kordne. Joiki tootesarja 2008. aasta käive oli 1,2 miljonit krooni.

"Joiki puhul on ilmselt kaks asja kokku langenud - uus ja arenev kaubamärk, millega on igal juhul võimalus ülespoole minna, ja majandussurutis," ütles Õunapuu.

Ta tõdes, et majanduslangus, milles antakse sõnumit eelista eestimaist, ning toodete suhteliselt soodne hind on edule ainult hoogu andnud. "Kõik see on aidanud edasi minna ja kasvada ka praeguses kriisi tingimustes. Praegu oleks piinlik kurta - läheb päris kenasti," lausus Õunapuu tagasihoidlikult.

Tootesarja asutajale tuleb au anda, kuna kosmeetika tootmiseks on ta taustateadmised hankinud iseseisvalt. "Kõik baasteadmised ja taustainfo pärinevad internetist ja raamatutest. Pikkade katsetuste ja testimise tulemusena olen jõudnud nende toorainete ja retseptideni, mida praegu kasutame," rääkis Õunapuu.

Siinkohal lisas Joiki küünla- ja seebimeister Kristina Lõoke, et ka tema on toodete valmistamise koolituse saanud ainult kohapeal.

"Toodangut teeme täpselt nii palju kui jõuame. Meil suurt laoseisu ei ole. Teeme vastavalt nõudlusele ja üritame seda rahuldada, kuna meil on ikkagi nii väike firma ja kõik on käsitöö," ütles Õunapuu.

"Põhimõtteliselt midagi kuhugi pikalt seisma ei jää - kõik, mis tehakse, läheb kohe ka müüki. Laojäägid pole meie probleem," sõnas ta.

Kuni juulini töötas tootesarja heaks kaks inimest, kuid alanud kuul lisandus ettevõttesse kolmas inimene.

"Praegu me ekspordiga ei tegele, huvi on küll kohati olnud, kuid kuna sisemaine nõudlus on olnud nii suur, pole väikeste tööjõuressursside juures olnud võimalik sellele pühenduda.

Loodame ekspordiküsimustega tõsisemalt tegelema hakata 2010. aastal," rääkis Õunapuu firma tulevikuplaanidest.

ASi Orto juht Gunnar Laas ütles, et kosmeetikatoodete turgu ei ole õige võrrelda nende sektoritega, mis on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ja nüüd sama kiirelt kahanevad, näiteks nagu kinnisvara ja autod.

"Kui kosmeetikaturu maht kasvas, võitsid sellest kõik, kui turg stabiliseerub või kahaneb, siis võidavad need, kes suudavad kiiremalt muutustele reageerida," nentis Orto juht.

"Piltlikult võib öelda, et ilmselt käsi pestakse seebiga nii 15% majanduskasvu kui ka 15% majanduslanguse tingimustes. Küsimus on pigem selles, kelle toodet rohkem kasutatakse," lausus Laas.

"Praegust olukorda 90ndatega võrreldes, kus Orto seis oli keerulisem, võib suisa roosiliseks nimetada," tõdes Laas.