Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miljardite toojad leidsid investori

Hannes Sarv 15. juuli 2009, 00:00

Nielsen üritas oma projekti heaks tööle panna riigiametnik Alar Oppari. Nüüd on aga mõlemad mehed pistisekahtluse tõttu kapo uurimise all. Äripäeva käsutuses olevad dokumendid ja mõned Nielseni e-aadressilt Oppari omale liikunud e-kirjad näitavad, et ühiselt arutati kalafarmi rajamist juba 2007. aasta novembris.

Oppar töötas siis Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi nõunikuna.

2007. aastal Nielsenilt Opparile saadetud e-kirjade sisuks on projektile riigi toel erinevate rahastamisskeemide leidmine. Nielsen vajas lisaks välisinvestorite rahale riiklikku tuge pangalaenu garanteerimiseks. Esialgu oli juttu 40 miljonist eurost ehk umbes 624 miljonist kroonist nn riigitoetusega laenust.

Mõni nädal hiljem suheldi omavahel aga 10 miljoni euro ehk 156 miljoni krooni ulatuses riiklikust pangagarantiist. Muu hulgas palub Nielsen mõlemas kirjas Opparil talle samal päeval helistada.

Veider on aga lause, kus Nielsen kirjutab Opparile, et "me peame selle raha mingil moel leidma ja ma ei tea, kuidas sul on võimalik nii teha, aga lisaks sellele läheks vaja vähemalt 40 miljonit eurot riigi tagatisega laenu."

Nielseni kinnitusel suhtles ta Oppariga Taani riiklikust fondist Eksport Kredit Fonden (EKF) hangitavate garantiide teemal. EKF toetab Taani ettevõtete tegutsemist välisturgudel ja pakub abi välisriikidesse investeerimisel.

Asutuse juht Anette Eberhard kinnitab Taani ärilehele B¸rsen, et EKF on olnud garantii andmise teemal dialoogis Nielseni juhitava FjordFresh Holdingu juhtidega. Samas on praegu Eestis toimuva uurimise tõttu läbirääkimised katkestatud.

Küsimusi tekitab, miks pidi Nielsen pöörduma Eestis põllumajandusministri nõuniku poole, et Taani riiklikust fondist toetust saada. Tõenäoliselt on see oluline küsimus ka pistisekahtluse uurijatele, kas Oppar pidi aitama riigi tuge hankida Taanis või Eestis.

Oppari väitel ta 2007. aasta sügisel Nielseniga aktiivselt ei suhelnud. "Ma ei ole Thorben Nielsenile saatnud tagasi ühtegi selleteemalist kirja. Mis "omavahel saadetud e-kirjadest" ja "toonasest aktiivsest meilivahetusest" te räägite? Selliseid kirju sai mulle saata igaüks, kes viitsis ministeeriumi koduleheküljelt meiliaadressi lugeda," märgib Oppar.

Vaid mõned päevad varem selgitas ta suhtlemist Nielseniga kui üht tööülesannetest. "Suhtlesin 2007. aasta novembris Thorben Nielseniga kui sadade teiste ettevõtete juhtidega. Kes helistas, kes e-mailis, kes küsis kohtumist - selles mu töö suuresti seisneski. Filtreerisin ministrile kohtumisi, selgitasin välja, kes pöördub mis küsimuses, mis on laiem taust, mis on probleemid ja mis on probleemide võimalikud lahendused," nentis ta siis.

Riiklikku garantiid rakendatakse Eestis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu. Oppari määras Seeder MESi nõukogu liikmeks kevadel 2007 ja sellel kohal püsis ta kuni 2008. aasta novembrini, olles vahepeal ministeeriumitöölt lahkunud. Nielsen kinnitab, et MESi kaudu riiklike garantiide taotlemisest neis kirjades jutt ei käi.

Küsimusi, mis puudutavad nn pistiseasja, ei saa ma detailides kommenteerida enne, kui olen näinud ametlikku süüdistust. Praeguseks olen ma näinud vaid seda, et uurijad kasutavad vääralt ära oma võimu.

Minu põhiliseks probleemiks on see, et iga isik, kes Eesti seaduste alusel on tunnistatud kahtlusaluseks, ei oma ühtegi õigust oma väärikust kaitsta ja küsida kompensatsiooni selle kahju eest, mis on talle põhjustatud uurimise eelmenetluse faasis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing